Kuidas väikeste lihtsate sammudega muuta oma igapäevased valikud keskkonnasõbralikumaks? Kuidas sellega mitte üle piiri minna?
Praeguses maailmas, kus jätkusuutlikkus ja keskkonnasõbralikkus on muutunud pigem trendiks kui elustiiliks, on võimalik läbi keskkonna säästmise maailma paremaks muutmiseks leida miljoneid erinevaid soovitusi. Mõni neist ei ole väga teostatav, mõne puhul on vaja nendega harjumist, mõne puhul on vaja oma elu nii suures osas muuta, et pigem inimesed üldse ei tegele sellega.
Mina arvan et alustada on vaja elementaarsetest asjadest, mis toovad kasu, ning ei ole üldse nii keerulised või radikaalsed – näiteks, kasuta põranda pesemiseks oma vannivett või pese ennast vähem ja kiiremini, et vett säästa. Vahel sooviksin nn rohelise maailmavaatega inimeste käest küsida, kas nad ka selliseid soovitusi jälgivad – usun, et pigem mitte. Tihtipeale kasutavad nn rohelised sõitmiseks oma isiklikku autot, radikaalsed loomakaitsjad unustavad, et neil on jalas ehtsast nahast kingad.
Milliseid väikseid muutuseid saab igaüks, nii laps kui täiskasvanu, juba nüüd teha? Sealjuures ei pea muutma ennast veganiks, kõiki nahast tehtud tooteid minema viskama ega muud drastilist ette võtma. Tuleb lihtsalt üle vaadata oma kodused ja töised igapäevased tarbimisharjumused ning sellega ka oma lastele eeskujuks olla.
Igapäevased harjumused
Prindi võimalikult vähe – võib-olla on võimalik teksti suurust vähendada, trükkida kahele poole, või printida juba kasutatud paberi teisele poolele, seega ühe lehte kasutada kaks korda. Märkmeteks saab kasutada juba ühe korra kasutatud paberid, teine pool paberist on ju valge ja puhas.
Tegele iga päev prügi sorteerimisega – arusaadav, et igal pool seda ei sorteerita ja ei ole mõtet sorteerida kui näed kuidas kõik prügi pärast kokku läheb, aga mõned elementaarsed asjad on kõigile kättesaadavad, vähemalt võib eristada paberit, ohtlikke jäätmeid ning klaasi, taarat ja plastpudelied saab ka taaraautomaadi viia.
Liikumisel eelista alati ühistransporti – kui päevakava ei ole väga tihe, ilm on ilus, sul ei ole vaja poodi minna, miks mitte kasvõi paar korda nädalas loobuda auto kasutamisest? Kõik on võimalik, peab oma mugavustsoonist ainult natuke välja minema. Ja ehk selgub hoopis, et ühistransport ei olegi nii ebamugav – pole vaja parkimiskohta leida, jalutamine on tervislik ja värske õhk teeb pea selgeks.
Kasuta poes käimisel riidest kotti – see on kordades parem kui kilekott ja paberkott. Paberkott läheb kiiresti katki ning ka selle tootmiseks kasutati mitte nii kiiresti taastuvat toorainet. Jah, ta laguneb kiiremini kui plastik, aga parim valik on ikka riidest kott.
Ära raiska toitu ega viska seda ära – poodi minnes osta asju ratsionaalselt, ära tee emotsioonioste. Kohvikus ära telli liiga palju, kui kõike ei suuda nagunii ära süüa. Parem telli hiljem vajadusel juurde. Kui ei joonud vett lõpuni, kasuta selle lillede kastmiseks.
Püüa kasutada korduvkasutatavaid esemeid – näiteks nõusid, topsikute asemel – keraamilised tassid ja kruusid ühekordselt kasutatavate asemel. Kasuta taastäidetavat veepudelit. Kraanivett kontrollitakse vastavalt nõuetele peaaegu igapäevaselt, kas me teame, mis kvaliteediga on plastikpudelis pikalt seisnud vesi?
Vii ebavajalikud asjad taaskasutusse – ära viska ära, kui saab ära anda. Praegu on erinevaid viise, kuidas ja kuhu viia riideid, tehnikat ja majapidamistarbeid. Samamoodi raamatuid, mööblit, remondijäätmeid jne.
Ära lase kraaniveel hambapesu ajal joosta – samamoodi nõude pesemise ajal. Keera kraan kinni, kui pesed, keera uuesti lahti, kui loputad.
Lülita välja kõik ooterežiimil seisvad kodumasinad ja tehnikavidinad – aga pea meeles, et edasi-tagasi lülitamine ei ole samuti säästlik! Kui tead, et oled tuppa kohe naasmas, pole vaja tuld kustutada.
Säästkem koos! Säästkem targalt!
Karine Ogenesjan