Markus Meier, kesknoorte rohehüppe platvormi töögrupi juht
Eelmise aasta lõpus läbiviidud uuringus selgus, et eestlased ei ole vastutustundlikud tarbijad. Võrreldes teiste uuritavate riikidega ei tähtsusta me nii palju kliima- ja keskkonnaküsimusi, pärast ostlemist tekib ohtralt pakendeid ning me ei sorteeri piisavalt prügi. Kuigi me saame sisuliselt aru mõttetust raiskamisest, siis sellega võitlemises oleme lapsekingades. Meid häirivad üleliigsed pakendid, kuid plastiku tarbimist ei ole vähendanud. Kliimaskeptikuid on rohkem kui neid, kelle jaoks on kliima prioriteet. Ligi pooled meist raiskavad ikka veel liigselt toitu. Keskkonnasõbralikke tooteid võiks tarbida oluliselt rohkem kui praegu.
Muidugi ei ole meie elatustase võrreldav Skandinaavia maadega ja seetõttu on meie jaoks tähtsam see, kuidas me elame üle kuu lõpu, mitte maailma lõpu. Kuid see ei tähenda, et me ei peaks või saaks oma tarbimiskäitumist parandada kohe ja täna.
Varasemalt on poliitikute seases kaasnenud näiline kaastunne, kui kliimateemad esile tulevad. Kusjuures mulle tundub, et suur osa ei soovi tegeleda probleemide lahendamisega või ei teadvusta probleemi tõsidust. Rahva esindajad peavad oma käitumisega olema eeskujud. Kuidas usaldada poliitikut, kes oma sõnades seisab loodushoiu eest, kuid oma igapäevases elus käitub risti vastupidi? Niiviisi usaldust ei looda. Käitumisharjumusi tuleb muuta igal tasandil, suuri poliitilisi otsuseid vastu võttes, kodus, tööl ja ka poliitilises organisatsioonis.
Keskerakonna Noortekogus võeti vastu keskkonnateemaline rohehüppe platvorm, mille esimene osa on suunatud just noortekogu kui organisatsiooni keskkonnasõbralikumaks muutmisele. Lisaks sellele, et noortekogu peab olema keskkonnasäästlikult majandatud, peame panema rohkem rõhku meie liikmete keskkonnateadlikkusele ning paremate tarbimisharjumuste loomisele. Eesmärke aitavad saavutada näiteks erinevad keskkonnateemalised üritused, koolitused, võistlused, konkursid ja kampaaniad.
Oma roheplatvormis oleme seadnud ka eesmärgid koostööks Keskerakonnaga. Noortekogu arvates tuleb erakonna kontorites majandada keskkonnasäästlikumalt, roheliste kogule tuleb anda erakonnas suurem sõnaõigus ning kasutamata valimismeened tuleb suunata taaskasutusse. Need on mõned näited mitmete ettepanekute seast.
Eelnevaga vähemalt sama olulised on noortekogu enda keskkonnavaldkonna poliitilised seisukohad. Seisame selle eest, et kergliiklusteed, raudtee- ja ühistransport oleksid eelistatuimad. Tulevikus tuleb riigil välja töötada konkreetsed meetmed rohepesuga võitlemiseks, tõsta teaduse rahastust ühe protsendini SKTst, harida lapsi senisest enam loodushoiu teemadel ning parandada omavalitsuste ja tootjavastutusorganisatsioonide vahelist koostööd pakendite liigiti kogumisel.
Kesknoorte keskkonnaplatvorm on omanäoline plaan, mis toob rohelise mõtteviisi ka organisatsiooni sisse. Just sealt algab tõeline rohehüpe.