Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks Eesti seisukohad Euroopa taaskäivitamise kava ja Euroopa Liidu 2021-2027 aastate eelarve läbirääkimisteks. Euroopal tuleb leida kiire ja tõhus viis, et aidata ületada koroonakriisist tekkinud raskused.
Peaministri ja Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul on taaskäivitamise kava eesmärk aidata liikmesriike Euroopa majandust kriisist võimalikult kiiresti välja tuua ja tehes seda viisil, et suurendada investeeringuid rohe- ja digipöördeks ning toetada Euroopa vastupanuvõimet kriisidele.
„Euroopa Liidu riikidel tuleb otsustavalt ja kiirelt reageerida, et kriisist tingitud mõju majandusele ja seeläbi ka inimeste heaolule oleks võimalikult väike ja taastumine sellest kiire,“ sõnas Ratas. „Meie majandus on niivõrd tihedalt seotud teiste liikmesriikidega, et inimeste heaolu sõltub üksteise käekäigust. Et meil läheks hästi, peab ka Euroopal minema hästi.“ Majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud peavad olema suunatud tulevikku ning aitama ellu viia Euroopa Liidu digiüleminekut, jätkusuutlikke investeeringuid kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdama siseturgu. Selleks on valitsus valmis kaaluma ühekordselt, erandkorras, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmist taaskäivitamise kava rahastamiseks EL-i eelarve kaudu.
Jooksvate kulutuste katmist sellest kavast valitsus ei toeta. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ütles, et Euroopa Liidu pakutava majanduse taaskäivitamise kava tingimused on soodsad ja annavad Eestile võimaluse viia meie heaolu uuele tasemele. „Lisarahastus annab nii Eestile kui Euroopale tervikuna parimad võimalused kriisist edukalt välja tulla. On väga tähtis aidata liikmesriikidel ja ettevõtetel lahendada koroonaviiruse kriisist tulenevad kiireloomulised probleemid ning tagada samal ajal püsiv majanduskasv.“
Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Anneli Ott märkis, et lisarahastuse toel on võimalik teostada majanduse konkurentsivõimeks vajalikke investeeringuid: arendada kiiret internetti ning panustada keskkonnasõbralikesse energiaallikatesse nagu näiteks avamere tuuleparkidesse ja vesinikkütuse kasutuselevõttu. „Eesti huvides on Euroopa Liidu tugev majanduskeskkond ja liikmesriikide stabiilsus,“ lausus Ott.
Kesknädal
saab areneda AINULT toomisest, mitte asjade mitmekordsest vahendamisest, mis aina tõstab hinda ning alandab rahaühiku väärtust. Kus on meie tootmine? Paljusid majapidamistarbeid me toodame? Või liiklusvahendeid? Või ehitustarbeid? Isegi tomatid ja kurgid veetakse meile sisse. Minulgi on riided Hiina keldritest, jalatsid samuti Hiinast, tehnikavahendid Hiinast, Jaapanist, Koreast, Taist, Malaisiast. Maasikad olid Kreekast, vorstilgi oli lätikeelne silt ümber.
Veel on vesi oma. varsti võetakse ka see mingi umbluumajanduse taaskäivitamise nime all ära.
mõista seda pealkirja: valitsus ja keskerakond? Kas valitsus on siis EKRE ja Isamaa? Ja valitsusväline on veel keskerakond?