Eesti vajab Euroopat, Euroopa vajab Eestit

Autor: Priit Koppel

Ehkki mööduvas koroonakriisis ei toiminud Euroopa Liidu koostöö just kõige ladusamalt, on Eesti peamised lootused kriisist väljatulekuga seotud just Euroopaga. Põhiline kaubavahetus on Eestil Euroopa Liidu maadega, meie inimeste peamised töö-, õppimise- ja reisisihid on seotud Vana Maailmaga. Nüüd on Euroopal suured plaanid ning Eestigi selles osaline.

Euroopa Komisjon on Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel välja tulnud suuremahulise majanduse taaskäivitamise kavaga. See hõlmab kogu Euroopat ning selle suuruseks on muljetavaldav 750 miljardit eurot. Sellest omakorda 500 miljardit käidaks välja tagastamata abina. Ent see abi peab kokkuvõttes minema mitte kriisist tekkinud riikide eelarveaukude ja vanade vigade lappimiseks, vaid uuenenud Euroopa käivitamiseks.

Euroopa majanduse taaskäivitamise kavana seatud sihid ongi julgustavad. Eesmärgiks on suunata investeeringuid rohe- ja digipöördeks ning toetada riikide vastupanuvõimet kriisidele. Majanduse elavdamiseks tehtavad investeeringud peavad olema suunatud tulevikku ning aitama ellu viia Euroopa Liidu digiüleminekut, jätkusuutlikke investeeringuid kliimaeesmärkide saavutamiseks ning tugevdama siseturgu.

Eelmisel nädalal toetas ka Eesti valitsus taaskäivitamise kava. Sel nädalal teevad selle aruteluga otsa lahti Riigikogu ning Euroopa Liidu valitsusjuhid. Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas on öelnud, et plaanitav pakett on Eesti tööinimeste, ettevõtjate ja riigi huvides. Valitsus on valmis rääkima läbi ühekordse, erandkorralise, ajutise ja ajaliselt selgelt piiritletud laenu võtmise üle, et rahastada taaskäivitamise kava Euroopa Liidu eelarve kaudu. Eesti kui saajariigi osana on praeguseks välja käidud enam kui kolm miljardit eurot.

Lähema kuu jooksul saavad selgeks põhilised tingimused, mis selle ühislaenu osaga liikmesriikidele kaasa tulevad. Kindlasti on siin kohane kõik need ka meie parlamendis läbi arutada. Ning siin ei saa silme ees seista ainult riigile laekuvad miljardid, vaid midagi suuremat, mida Euroopa Liit on läbi kümnendite ja erinevate kriiside endast kujutanud. Euroopa Liit on tugev siis, kui on tugevad ka kõik tema liikmesriigid. Sealhulgas Eesti.

2 kommentaari
  1. Miks 3 kuud ago
    Reply

    sm Kesknädal ei selgita, palju me selle sakste ja prantste toetamisest kahju saame? Sest lisatrükk odavdab eurot ja meie osa jääb meie osalusest suuremaks. Iga algklassi tatikas saab aru, et meid pügatakse taas. Ja seda Ratta Jurka heakskiidul, sest Ursula naeratas talle. Rahvas aga plekkigu edasi.

  2. Nii 3 kuud ago
    Reply

    Eesti võiks vajada Euroopat kuid mitte olles EL-us. Ansipi ja Rõivase valitsuse ajal vaesus aina kasvas ja me olime vaesemate Euroopa riikide seas ning vajasime ise abi. Kõik oleneb valitsusest.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.