Üks kommentaator kirjutas, et Sind valiti Pärnu Linnavolikogu esimeheks noores kuus, mis pidavat tähendama, et töökoht püsib kaua. Usud kuufaasidega kaasnevaid legende, horoskoope ja esoteerikaga seonduvat?
Ma kindlasti tean mis asi on horoskoop, aga pean tunnistama et need teemad on minu jaoks üsna kauged. Ma arvan et on alati tore kui inimesed usuvad midagi, mis iganes see ka poleks.
Millised on Sinu poliitilised eesmärgid Pärnus? Kavatsed olla maratonijooksja?
Ma pole harjunud pikalt planeerima. Kohalikud valimised on pooleteise aasta pärast ja selleks ajaks on Pärnu volikogu ees väljakutseid küllalt. Peame uue silla ehitusega alustama, Pärnu lennujaamaga seotud probleeme lahendama, Rail Balticu arengutel kätt pulsil hoidma. Pärnu majandus sõltub turismist ja koroonakriis mõjutas linna palju. Peame koostöös riigiga uute investeeringutega alustama sel aastal, et kriisist väljumine oleks lihtsam, õnneks on selleks nii vahendid kui tahe olemas.
Kas saad juba välja öelda, et kandideerid tuleva aasta kohalikel valmistel Pärnus?
Olen valimis erakonda aitama seal kus seda kõige rohkem vaja. Kohalikel valimistel olen ma seni vaid Pärnus kandideerinud, samas Riigikokku valis mind viimati Tallinna rahvas.
Pärnu Postimees tervitas Sind volikogu esimeheks valimise järel pealkirjaga „„Privet, Andrei!“: linnavolikogu sai uue esimehe“. Kas venepärane väljenduslaad solvas?
Kindlasti mitte, see oli tsitaat Irina Talviste kõnest, kelle reformierakonna fraktsioon on nüüd opositsioonis. Tema ise räägib väga head vene keelt ja ta pigem üritas nalja teha. Mõtlema pani vastaskandidaadi Andres Metsoja sõnavõtt, kes soovitas Andrei ja Andrese vahel valides eestimaist eelistama; rohkem eeliseid ta enda kandidatuuril ei täheldanud. Solvav see ei olnud, rumal lihtsalt.
Kui keegi küsib: „Mis rahvusest Sa oled?“ Mida vastad?
Venelane ilmselt, eesti keeles loen üsna vähe, vene ja inglise keeles palju rohkem. Samas kodumaa on loomulikult Eesti, nii et kõik sõltub sellest kuidas rahvust defineerida.
Ütlesid vahetult pärast volikogu esimeheks valituks osutumist, et volikogu maine ei ole kõige parem ja Sul on kavas tuua esindusorganisse rohkem demokraatiat. Milliseid muutusi on lähiajal oodata?
Pärnu volikogu töös on kahe ja poole aastaga väga palju muutunud. Saadikud on vahepeal võtnud vastu seadusi, mis viisid debatte volikogu saalist komisjonidesse, kus linna rahvas neid jälgida ei saa. Lõpetatud on kodanikühendustega koostöö, seadusloomest on kaasamine sisuliselt kadunud. Loodan, et suudan demokraatiat taaselustada, kavatsen selleks teha koostööd ka opositsiooniga. Usun et opositsioonis olles saavad mõned inimesed aru, et nende poolt tehtud muudatused ei olnud targad.
Olid Pärnu volikogu esimees ka aastatel 2015–2017. Kui palju on praegune olukord erinev?
Esmapilgu tundub, et vanasti oli koostööd rohkem, praegu on inimesed kuidagi liiga kurjad. Pärnu on väike koht ja ma kindlasti loodan, et suudame kasutada kogu volikogu potentsiaali. 39 saadikut suudavad rohkem, kui 20 koalitsiooni poliitikut. Aga selleks peame uuesti õppima koostööd tegema.
Kuidas on Pärnu linna rahaline seis? Kas tekib vajadus lisaeelarve järele?
Pärnu sai kriisis palju kannatada. Oluline osa linnaeelarvest tuleb turismisektorist ja see hooaeg tuleb üliraske. Loodan, et eestimaalased taasavastavad Pärnut ja see teeb olukorda veidi lihtsamaks. Puudujäägiks prognoosime 5,7 miljonit, sellest 3,7 on planeeritud kokkuhoid. 2 miljonit tuleb aga riigilt uute projektide jaoks.
Millist eelarvepoliitikat toetad – kas oled kasinuse või laenuhulluse usku?
See ei ole selline must-valge teema. Üldiselt olen konservatiivse eelarvepoliitika poolt, kuid peab vaatama konjunktuuri. Praegune kriis erineb 2008. aasta omast väga palju – Euroopa Liidu riigid üritavad tarbimist kiirendada, selleks on mõeldud nii toetus- kui ka laenumehhanismid. Meil oleks väga rumal neist hoiduda olukorras, kus meie naabrid seda kõike kasutavad – see pärsiks meie konkurentsivõimet. Seega olen muidugi uute investeeringute poolt. Usun et juba järgmine aasta tuleb hea nii Eesti kui ka Pärnu majandusele.
Kolmanda silla rajamisest on räägitud ligi 30 aastat. Ehitusega alustatakse 2021. aastal. Kui oluline on siinjuures riigi tugi ja otsesuhtluse võimalus peaminister Jüri Ratasega?
Regionaalsete investeeringute jaoks on koostöö kohaliku ja keskvõimu vahel väga oluline. Mul on hea meel, et Pärnu on lõpuks suutnud ennast nähtavaks teha ja riik paneb linna vajadused rohkem tähele. Kolmas sild võib ju tunduda väheoluline, kuid Pärnu jaoks on see märgiline – see toob elu kesklinna, ühendab Ülejõe mugavalt nii kesklinnaga kui rannaga, lubab lõpuks korda teha vana silla konstruktsioonid.
Kui sild valmis saab, kas siis on kavas lennujaam korralikult tööle panna?
Lennujaamaga on probleeme palju – koroonakriisi mõju lennundusele on väga negatiivne, lisaks on kohalikud mured riigihanke vaidlustamisega jne. Üle maailma võtab lennundussektori taastumine aastaid, uute sihtkohtade avamisest lennufirmad hetkel just väga palju ei mõtle. Tegelen lennujaama küsimusega just praegu ja loodan, et saame kõik probleemid lahendatud suve jooksul. Realistlikult ei saa muidugi eeldada et lähitulevikus on tihedat lennuliiklust Pärnusse oodata, aga 3-4 aasta pärast, miks mitte.
Kui palju mõjutab Rail Balticu valmimine Pärnu elu?
Rail Baltic on Pärnule väga oluline. Eestile tähendaks kiirraudtee valmimine võimalust jõuda Tallinnast Pärnu randa 40 minutiga ja 14 euroga. Riia oleks Pärnust vaid tunni kaugusel. Pärnu jaoks oleks see hoopis teine olukord, aga sellest võidaks terve Eesti. Eestisse tulevad turistid saaksid jääda Eestisse pikemaks ajaks, Eesti populaarsus turismi sihtkohana tõuseks lätlaste ja leedukate silmis.
Omad Pärnus sissekirjutust, kuid igapäevaselt töötad Riigikogus. Kui tihe on side Pärnuga?
Mul on Pärnu kodu täiesti olemas, käin seal tihti. Pärnu meeldib mulle just väljaspool hooaega – näiteks sügis on Pärnus väga ilus. Tänu sellele, et paljud turistid käivad SPA-des aastaringselt, ei sure linn välja isegi talvel. Viimastel aastatel oleme püüdnud Pärnusse tuua üritusi just väljaspool turismihooaega. Siis kui ma eelmine kord volikogu esimees olin, toimus Pärnus näiteks suur rahvusvaheline mälumängude festival enam kui 500 osalejaga, väga põnevad maleüritused jne. Loodan selle suunaga jätkata.
Oled paljude inimeste mälusopis rate.ee loojana. Sa müüsid portaali enamusosaluse 2005. aastal 39 miljoni krooni eest mobiilsideoperaatorile EMT. 2012. aastal ostis Sinu osalusega Rate Solutions OÜ portaali rate.ee-d haldava Serenda Investi EMT-lt tagasi. Oled praegu jätkuvalt omanikeringis? Kuidas rate.ee-l läheb?
Rate.ee’d teeb firma, kus mul on endiselt osalus. Rate.ee pole Eestis ülemäära populaarne, aga sellel on siin lojaalne kasutajaskond olemas, lisaks kasutatakse selle teenuseid veel ca 10 riigis. Sama firma arendab ka Flirtic.ee äpi ning Uudis.net projekti mis kuvab Eesti populaarseimad uudised hetkeseisuga.
Milliste ettevõtetega oled veel seotud?
Neid on mitu. Näiteks Applaud teeb äppe, Import2.com aitab äridel andmetega hakkama saada, Cloudfactory.jewelry teeb 3D-printeriga ehteid, Yanu on roobot-baarmen jne. IT-sektori võlu ongi selles, et tehnoloogiad arenevad ja muutuvad kiiresti, igav ei hakka.
Sinu huvi mälumängu vastu on laialt tuntud. Ühes oma Facebooki postituses õpetasid, kuidas saab nõudepesumasinas lõhet küpsetada. Järeldan, et tegeled aktiivselt ka kokkamisega.
Nõudepesumasina lõhe sai palju kriitikat: et ma ostsin selle ebamõistlikult kallilt (3 euro eest), et nõudepesumasina kasutamine toidu valmistamiseks pole keskkonnasõbralik jne. Lõhe oli aga väga hea ja kriitikaga ma ei nõustu. Kuna suvel peab tihti riideid pesema, siis järgmiseks katseks tuleb kanapraad pesumasinast.
USA-s on väga populaarsed iseteenindusega pesumajad, kus mõõduka raha eest saab pesumasinaid kasutada. New Yorgi kodutud avastasid, et see on päris mugav – koos pesu pesemisega saab näiteks telefoni laadida, vett juua, raamatut lugeda jne. Lisaks saab koos pesuga masinasse panna vaakumis pakendatud liha, ja kui saab pesu valmis, on ka liha küps.
Küsis Andres Kalvik
et raalimees Andrjuuhha ei tunne majandusseadusi ega oska arvutada. Muidu ta teaks, palju see Reilpeldik ravale kahju toob. Või see ongi Andrjuuhha eesmärk?
Kuid kena on see, et ta tunnistab oma rahvust ega hakka sogama.
Estestvenno, tolko kakuju ? Niisugune täpike lui Pärmu ja sihandne hiiglane kui R-B. Trambitakse see juba trambitud pärnu ära kui Tartu Toomemägi ja siis hüütakse parkide linnaks,kuurordika jms. Peale mereranna mis pole midagi erakordset ei Eestis ega Euroopas pole seal midagi. Varsti tuulikud ka undavad. Igal pool undavad.