Majandus- ja taristuminister Taavi Aas esitas valitsusele kohalike teede korda tegemiseks mõeldud investeeringutoetuse jagamise ettepanekud, millega on kavas teha korda ligikaudu 14,1 miljoni euro eest 96 erinevat teed ja tänavat üle Eesti.
Kohalike omavalitsustel oli võimalik sel aastal juba teist korda taotleda kohalike teede juhtumipõhist toetust kahel otstarbel – teedele, mida läbib transiitliiklus ja ettevõtlusega seotud teede olukorra parandamiseks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.
Transiittee toetust on kavas eraldada ligikaudu 10,3 miljonit ning ettevõtlusega seotud teedele 3,8 miljonit eurot.
Ministri sõnul toob kohalike teede parandamine inimesteni vahetu elukvaliteedi tõusu ning tänane lisatoetus kohalikesse teedesse võimaldab ka eriolukorra tõttu räsitud majandust turgutada.
“Kohalikel omavalitsustel on teid, mis vajavad korrastamist, aga tihtipeale jääb omavahenditest väheks, mistõttu on juhtumipõhine investeeringutoetus võimaldanud juba aastaid korrastada neid teid, mis muidu ootaksid teadmata tulevikku,” selgitas Aas.
Tavaliselt eraldab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium juhtumipõhist toetust korra aastas, riigieelarves ette nähtud mahus. Selle aasta märtsis said kohalikud omavalitsused juba 7 miljoni euro ulatuses investeeringutoetust, et korrastada 21 teed ja tänavat.
Neljapäeval valitsuse poolt heakskiidu saanud toetusesse suunatav lisaraha on mõeldud majanduse turgutamiseks ja majanduskriisi ajal riigi rolli suurendamiseks turul.
“Kui otsisime võimalusi, et juba sel aastal suurendada ehitussektori töömahte, siis nägime kohe, et kohalike teede parandamine on üheks võimaluseks. Esmalt kavandasime lisarahastust 5 miljoni euro eest, kuid viimastel nädalatel võtsime ambitsioonikama suuna ning otsustasime jagada toetust omavalitsustelt laekunud kõigile kvalifitseerunud taotlustele, mis tõstis lisarahastuse 14 miljonini,” ütles Aas.
BNS
eriarvamusel. Sest see, mida ma igapäev näen Kagu-Eestis, on mitte teede korrastamine ja mustkatte panemine, vaid täiesti kellegi haigest peast kaevatakse olemasolevate OHUTUTE teede äärde OHTLIKKE kraave. Milleks? Et teelt väljasõitnu saaks ikkagi viga või kõigetipuks surmagi? Teisejärgulised teed tuleb jätta ohutuks!
Näib, et taolise lolluse põhjuseks on liigse raha kulutamise vajadus. Totakas jahumütside valitsus eraldab lambist miljoneid aga neid on kergem külvata mõttetutesse tegudesse. Et tuttav või onupoeg paksu palka saaks. Asfaldiga teekatmist aga ette ei võeta, mis siis üle jääb? Ja teevad seda hoopis teised mehed, mitte OMAD. Järelikult liigub ka rahva liigne raha “valedele” isikutele.
Eraldi tuleb ette võtta metsateed. Kui ärikas teeb seal metsa ja lõhub teed ära, siis peab ta enne maksma tagatise, mis ületaks ta metsast saadava võimaliku kasu. Siis on ta ise huvitatud teed ära parandama, sest kahjumlik äri ärikat ju ei toida.
Üldse leian, et tuleb teha üle Eesti range teede audit. Milliseid teid me üldse vajame ja kui sagedasti. Paljud teed on lihtsalt olemas, ometi on nõukogude kolhoosidest-sovhoosidest möödas juba veerand sajandit ja inimesed paljudest kolgastest lahkunud. Teid aga ei kasutata ning ka nende parandamine on mõttetus.
Teed tuleb jaotada rangelt riigiteedeks ja kohalikeks, riiklikud saavad raha valitsuse rahvakassast, kohalikud aga oma inimestelt ehk valla/linna eelarvest. Et see peaks suurem olema, on samuti vaieldamatu. Kui me ei saa mõistust Tallinnast maale tuua, siis vähemalt raha peaks saama tuua ikkagi.
Teid ja teid. Misasju te seal vedama hakkate? Mis plaanid on üldse riigil. Riigi majandus tuleb täiega ümbe korraldada. Kas koroona ei teinud seda selgeks?
Inimesed elavad viletsuses -väga suur osa -ja kui ka polekski suur osa, egas see viletsust olematuks tee.
Mõtleks haldusplaanid läbi ja viiks ellu sotsiaalalas, niisugused et inimestel sest rõõmu ja kergendust oleks.
Mitte visata nende väljamõtlemine oma kaelast omav. ja mätsida rahaga kinni. Ei ole need omav.suutelised ei rahaga ega rahata midagi mõistlikku tegema. Ka on kogukonnad lialt mõjutatud oma liidritest.
Riigi asi on need sots.haldusküsimised abi vajavate gruppidega läbi arutada, NENDE ettep. ja probleeme kuulata ja siis plaanid ja projektid tekitada, mis omakorda neile gruppidele arutada antakse -et nende tegelikke soove ja vajadusi teada saada ja arvestada, Il,a vahelträäkijateta.
Seda te aga EI TEE. ja JUST SEE ON EDASIVIIV JA VAJALIK. Te ei oska ega taha tülikate asjadega tegeleda
mis kuuluvad valitsemise juurde, on selle üdi ja tuum. KOV dele raha kantimine, majade vooderdamine, teede ehitamine ei ole lahendus vaid mõttetus. Milleks veel kari nõunikke ?