Aab teeb ettepaneku jätta Helsingi tunneli eriplaneering algatamata

Tunneli plaan. Pildil punase pusaga Peter Vesterback. FOTO: MIHKEL MARIPUU/SCANPIX

Riigihalduse minister Jaak Aab kavatseb teha valitsusele ettepaneku jätta algatamata Tallinna-Helsingi tunneli ja tehissaare riigieriplaneering.

Minister tugineb oma ettepanekus arendaja FinEst Bay Area Development OÜ taotlusele, riigi täiendavalt kogutud infole ning koostööle Soome riigiga, teatas rahandusministeerium.

Riigihalduse minister selgitas, et riigile täna teadaoleva info valguses on põhjust kahelda selle projekti elluviidavuses nii keskkondlikel, majanduslikel kui ka julgeoleku kaalutlustel. Aab lisas, et Tallinna-Helsingi riikidevahelise ühenduse loomine on võimalik ainult kahe riigi tahte ja igakülgse koostöö korral ning selleks tuleb enne tunneli kavandamist leppida kokku riikide ühistes huvides.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on töötanud Soome riigiga ühiste kavatsuste kokkuleppe saavutamise nimel, läbirääkimised endiselt käivad. Soome soovib tunnelit kavandada riikide juhtimisel, kuid näeb seda enda planeeringutes ja arengukavades kaugema tuleviku, mitte lähiaja projektina.

Küll aga on ministri sõnul tunneli rajamine tuleviku perspektiivis tervitatav ja oluline piirkonna arengule. Valitsuskabinet andis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ülesande töötada edasi ühiste kavatsuste kokkuleppe sõlmimiseks Soome riigiga.

Olles konsulteerinud Soome riigi, teiste ministeeriumite ning valdkondlike ametiasutuste, seal hulgas julgeoleku asjatundjatega, ei ole riigihalduse ministri kaalutlusel antud arendaja projekt mitmel põhjusel elluviidav ja avalikes huvides.

Nimelt puudub rahaline kate planeeringu koostamiseks, mõjude hindamiseks ning uuringute tegemiseks. Ebaselged on tunneli ja tehissaare rajamise rahastamisallikad. Küsitav on projekti tasuvus ning taotluses esitatud ülioptimistlikud reisijate- ja kaubamahud.

Projektiga kaasneksid tõenäoliselt riigile planeerimata kulud muu hulgas avaliku raudteega, ebarealistlikust ajakavast tingitud projekti kallinemisega ning tunneli tarbeks loodava korrakaitse- ja päästeüksustega. Taotluse põhjal kaasnevad riigile veel kulud riigikaitse võimekuse arendamise ja ülalpidamisega, võimalike uute transpordisõlmede ehitamisega ning uute haridus- ja kultuurivõimaluste arendamise ja ülalpidamisega.

Üleval on ka julgeolekuga seotud küsimused, millele on oma terava tähelepanu osutanud Eesti julgeolekuasutused.

Ministri sõnul jäi arendaja esitatud taotlusest palju küsimusi ja kahtlusi õhku. “Kuigi palusime arendajal korduvalt taotlust täiendada ja parandada, siis ei ole paraku ka kolmandat korda esitatud taotlus riigi kahtlusi hajutanud ega ole kõikides punktides riigi huvidega kooskõlas. Seda hoolimata arvukatest kohtumisest ja aastatepikkusest kirjavahetusest,” nentis Aab.

Paralleelselt on riik ise kogunud infot ja selgitanud välja otsustamiseks olulised asjaolud. Olemasolevale teabele tuginedes esitab minister Aab riigi eriplaneeringu algatamata jätmise korralduse eelnõu koos põhjendustega lähipäevil ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arendajale arvamuse avaldamiseks.

“Piirkonna arengu ja hea transpordiühenduse nimel väärib Eesti ja Soome vahelise raudteetunneli projekt aga igal juhul edaspidigi kaalumist, sest sellest saab kasu kogu Eesti laiemalt,” ütles minister Aab.

2 kommentaari
  1. Pärast 4 kuud ago
    Reply

    100 üdini lolli otsust leidis ka Jaak tera. Tundub siiski, et Jaaguke on meie arvustusi siin lugenud, et selline tunnel praegusel ajal on suur totrus.

  2. ? 4 kuud ago
    Reply

    Sommid vist panid mõistuse pähe.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.