Riik ei ole omavalitsusi üksi jätnud

Tiit Terik, Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees, Tallinna Linnavolikogu esimees

Kevadel lahvatanud üleilmne koroonapandeemia pole puutumata jätnud vist ühtegi riiki. Kehtinud eriolukord sundis ka Eestis kõikides eluvaldkondades tegema korrektuure ja ümber hindama senised plaanid. Otse loomulikult ei jätnud see puudutamata ka kohalikke omavalitsusi ning nende eelarveid. Tunnustust väärib, et riik ei ole jätnud keerulisel ajal omavalitsusi üksi.

Meenutan, et eelmise suure kriisi ajal juhtus paraku nii, et keskvalitsus vähendas Reformierakonna juhtimisel esimese asjana omavalitsuste tulubaasi ja igaüks pidi ise vaatama, kuidas hakkama saab. Sisuliselt keerati linnadele ja valdadele ning sealsetele elanikele selg. Õnneks pole Jüri Ratase juhitud valitsus seda teed läinud. Pigem vastupidi. See näitab väga selgelt suhtumist omavalitsustesse.

Kevadel, kui Riigikogu menetles lisaeelarvet, nähti ette vahendeid kriisist tingitud majanduslanguse leevendamiseks. Kohalike omavalitsuste jaoks on olnud kõige olulisem tulumaksu laekumise langus, mille kompenseerimiseks oli ette nähtud mitmeid meetmeid. Arvestatavad summad suunati investeeringutoetusteks ning teedeehituseks.

Ühelt poolt ei jää planeeritud tööd tegemata ning seeläbi paraneb ka konkreetsete piirkondade inimeste elukeskkond. Teisalt on omavalitsustel võimalik pakkuda tööd meie oma ettevõtetele.

Juuli lõpp tõi paljudele omavalitsustele taas positiivse uudise, et riik toetab kohalike teede remonti 14 miljoni euroga. Kokku toetatakse 96 teeobjekti nii suuremates kui ka väikesemates omavalitsustes üle Eesti.

Juba tänavu kevadel said omavalitsused 7 miljonit eurot investeeringutoetust teede ja tänavate korrastamiseks. Nagu märkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas, siis sel korral planeeriti lisarahastust algselt 5 miljoni euro eest, kuid siis otsustati toetada kõiki tingimustele vastanud taotlusi. See tõstiski lisarahastuse 14 miljoni euroni.

Tallinnas sai toetust Viljandi maantee rekonstrueerimine, Kambja vallas Võru maantee, Haapsalus Posti tänav, Vinni vallas Rajaküla tee, Elvas Pikk tänav, Väike-Maarja vallas Ehitajate tee – need on vaid mõned näited.

Tegemist polnud helikopterilt raha külvamisega, vaid kõik taotlused vaadati läbi objektipõhiselt. Kriteeriume oli kaks: toetust jagati teedele, mida läbib transiitliiklus või oli tee olukorra parandamine vajalik kohalikule ettevõtlusele. Samuti on vajalik ka linnade või valdade oma panus 10-30 protsendi ulatuses.

Olukorras, kus juba räägitakse viiruse teisest lainest ning võimalikest uutest piirangutest, pole jätkuvalt kellelgi lihtne. Kindel on aga see, et üheskoos on kergem hakkama saada kui igaühel eraldi.

Kohalik omavalitsus on inimestele lähim tasand avalikus sektoris. On oluline, et kõik teenused saaks tagatud ka keerulistel aegadel. Siin on omavalitsuste ja riigi partnerlus ääretult olulise tähtsusega.