Riigi ja omavalitsuse ametiasutustes töötas eelmisel aastal 27 628 avalikku teenistujat, moodustades kogu Eesti tööhõivest 4,2 protsenti. Asutustes jätkati valdkondade töö ümberkorraldamisega, et pakkuda paremat avalikku teenust nii digitaalselt kui otsesuhtluses.
Rahandusministeeriumis tutvustati täna avaliku teenistuse 2019. aasta aruannet, mis teeb kokkuvõtte riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste olulisematest arengutest ja personalinäitajatest.
Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul kasvavad inimeste ootused avalikele teenustele ja seetõttu tegeletakse igapäevaselt nende nutikama ja paindlikuma korraldamisega. „Võtame kasutusele e-lahendusi, automatiseerime teenuseid, loome ühendameteid ja riigimaju ning liidame tugitegevusi,“ ütles Aab. „Kui osa tegevusi asendada masinatega, siis ikka jäävad tööd ja teenused, mida saab ja peabki tegema inimene. Investeerimine riigi teenustesse tähendab investeeringut ka riigi teenistujasse.“
Avalikus sektoris töötas eelmisel aastal 132 333 inimest, mis on 0,08 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga. Alates 2008. aastast on avaliku sektori töötajate arv vähenenud 13 333 inimese võrra ehk 9 protsenti. Neist avalikus teenistuses ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes töötas 27 628 teenistujat, kasvades aastaga 0,2 protsenti. Seitsme aastaga(*) on avalike teenistujate arv vähenenud 2322 inimese võrra ehk 7,8 protsenti. Avalikest teenistujatest töötas 22 059 riigi ametiasutustes ning 5569 omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku avalikest teenistujatest olid eriteenistujad, sh politsei- ja vanglaametnikud, päästeteenistujad jt.
Avaliku teenistuja keskmine vanus oli jätkuvalt 43,5 aastat, kuid keskmine iga on tõusutrendis. Naisi on veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on rohkem nooremaealisi mehi.
Kõrgharidusega inimeste osakaal on avalikus teenistuses oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõikidest hõivatutest oli kõrgharidusega inimeste osakaal 42 protsenti, samas avalikest teenistujatest on kõrgharidusega 61 protsenti.
Minister rõhutas, et avalik teenistus peab käima kaasas globaalsete tehnoloogiatrendidega eriti praeguses erakordses olukorras, kus COVID-19 pandeemiast tingituna peab harjuma üha suurema paindlikkusega töötamise viisides ja teenuste osutamises. „Kaugtöö on tulnud, et jääda, ka riigisektoris. Kohanemisvõime on üks konkurentsieeliseid. Peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi, värbama oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama,“ lisas minister.
Riigiametnike keskmine brutokuupalk oli möödunud aastal 1877 eurot, kasvades aastaga 8,6 protsenti, kohalike omavalitsuste ametnike keskmine brutokuupalk oli 1692 eurot, kasvades aastaga 5,3 protsenti. Valitsussektori keskmine brutokuupalk oli 1494 eurot, kasvades aastaga 9,9 protsenti. Eesti keskmine brutokuupalk kasvas 7,4 protsenti, tõustes 1407 euroni.
Minister märkis, et riigiasutuste palgatase on olnud palju aastaid töö keerukust arvestades erasektorist maas. „Kuigi viimastel aastatel on valitsuse otsustega riigitöötajate palkade konkurentsivõimet järele aidatud, on endiselt mahajäämus võrreldes erasektoriga ehk sarnase keerukusega töö eest makstakse erasektoris rohkem palka kui riigitööd tegevale inimesele,“ ütles Aab. „2019. aastal oli riigiasutuste kuupõhipalga keskmine mahajäämus erasektori palga mediaanist 11,7 protsenti. Käärid tippspetsialistide vahel on veelgi suuremad. Riigi tippspetsialistide ja esmatasandi juhtidel on palga mahajäämus erasektorist keskmiselt -18 protsenti.“
„Suurte riigitöötajate gruppide, näiteks õpetajate, erihoolekandeasutuste töötajate, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate palgatase on paranenud ja selle üle on ainult hea meel,“ lisas minister. „Nende palgamuudatused mõjutavad ka enim palgakasvu üldnäitajaid tervikuna. Lisaks tuleb numbreid võrreldes arvestada, et riigitööl töötab kolmandiku võrra suurem protsent
kõrgharidusega töötajaid kui erasektoris.“
Aruandes antakse lisaks töötajate arvudele ülevaade tööjõukuludest, värbamisest ja valikust, palgalõhest, personali voolavusest, arendus- ja koolitustegevustest, eetikast ning avaliku teenistuse õigusraamistikust. Rahandusministeeriumis valminud aruanne esitatakse nüüd valitsusele ja riigikogule heakskiitmiseks. Avaliku teenistuse 2019. aasta aruandega (PDF)ja faktilehega (PDF)saab tutvuda rahandusministeeriumi kodulehel.
(*) Avalikud teenistujad jaotuvad ametnikeks ja töötajateks ning andmed on võrreldavad alates 2013. aastast kui hakkas kehtima uus Avaliku teenistuse seadus. Avaliku teenistusena mõistetakse töötamist riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Avalik teenistus on osa avalikust sektorist.
allkirjaõigusega ametnikud peavad saama TULEMUSpalka! Muidu saab vähimat, kuid kui oma vallas on edu suurem kui liiduvabariigis, siis saab ta märgatavat lisa. See tuleb enne vallaelanike poolt kinnitada.
Nt kasvab liiduvabariigi eelarve 5% aga vallas inimeste sissetulek 5,1%, siis hakkab ametnik saama juba lisa sõltuvalt 5% ületava osa eest. 0,1% on muidugi väike lisa, kuid see peab ametnikke sundima ka töötama. Et vallas oleks töökohti ja midagi ka toodetaks ning turustataks. Mitte nii, et kootakse 10000 paari kindaid aga turustada suudetakse 100.
Imelik, et Aava “riigireform” ehk sundvallastamine pole kaasa toonud märgatavat ametnike kadu ja ümberõpet tootjateks. Ikka veel on valdades ilgelt palju ametnikke. Suured hooned ja veel tahetakse rahva kaukast niigi asjalike hoonete asemele ehitada uusi ja veel suuremaid. kas väiksemale arvule ametnikele?
Pigem on asi nii, et kuni saab varastada, siis ka varastatakse.
INIMESE KOOLITAMINE EI MUUDA TEDA EMOTSIONAALSELT INTELLIGENTSEMAKS, LOOVAMAKS, HOOLIVAMAKS, KA RAHA MITTE. VIIMANE PIGEM VASTUPIDI:
õige! Tuleb tagada igale ametnikule 1000-eurone koolitus, need kümned miljonid leiame ikka.