TOOMAS VITSUT
Eesti inimesed on alati olnud poliitikahuvilised. Tasub vaid meenutada ETV menukat „Rahvusvahelist panoraami“, kus särasid Simon Joffe, Vambola Põder, Toomas Alatalu, Tiit Made jt. Paljud neist said rahvalt mandaadi iseseisvuse taastamise järel kui rahvaesindajad. Ehk see näitab, miks ajupesu Eesti valijate puhul ei tööta.
Poliitikutelt ootavad inimesed argumente ja fakte, mitte sõnavahtu. On loomulik, et Eesti valijale on oluline Euroopa Liidu poliitika ajal, mil me ise sinna kuulume. Rahvas tahab teada, mis toimub, ja tahab ise olla otsustamise juures. Ei saa olla nii, nagu vanasti, et kauges Moskvas võeti vastu otsuseid, mis Eestist jäid väga kaugeks. Brüsselisse on koondunud suur bürokraatlik võim, kuid ometi peab ta arvestama Eesti valija tahtega.
Rahvusvaheline meedia mängis mõni aeg maailmapoliitika tulipunkti põgenikekriisi. Ka meil siin Eestis on leidunud jõude, kes on püüdnud Eesti valijaid põgenike tulemisega hirmutada. Kui aga vaadata arve, siis selgub, et isegi põgenikevoolu tipphetkel oli neid Euroopasse tulnud ikka mitmeid kordi vähem, kui see inimeste arv, kes iga aasta saabub Euroopa Liitu elama ja töötama. Kui iga aasta tuleb Euroopa Liitu 4–5 miljonit inimest, siis loomulikult need alla 360 000 põgeniku, kes 2014. aastal esitasid EL-is rahvusvahelise kaitse saamise avalduse ning kellest 185 000 said selle staatuse, ei saanud kuidagi olukorda oluliselt muuta. On tõsi, et põgenikustaatuse taotlejate arv Euroopa Liidus hüppas 2015. ja 2016. aastal üles ja rahvusvahelist kaitset taotlevate põgenike arv kasvas kordades. Samas tuleb mõista, et ega enamik neid taotlejaid seda staatust ikkagi ei saa ning on õige peagi sunnitud lahkuma.
Põgenikud kontsentreerusid rikaste riikide suurlinnadesse, tekitades seal segadust ning ebamugavust. Telepilt võimendas seda tunduvalt, jättes mulje maailmalõpu saabumisest. Täna siis küsime: aga kuhu siis nüüd see põgenikekriis järsku kadus? Miks enam siis sellest midagi ei räägita? Probleem põgenikega loomulikult on. Kuid põgenike hulk oli vaid väike osa kogu sellest inimhulgast, kes täiesti seaduslikel alustel Euroopa Liitu saabub iga aasta. Seetõttu lühikese aja jooksul probleemi teravus kadus.
Meile siin Eestis on oluline, et kardetud suuri põgenikevoole Eestisse ei saabunud. Eesti täitis küll oma kohust ja võttis vastu hädalisi, kuid peagi selgus, et enamik saabujaid on ikkagi majanduspõgenikud, kes on Aasiast ja Aafrikast tulnud just Lääne-Euroopasse head elu otsima. Seetõttu on nii mõnigi neist Eestist kiirelt lahkunud, eeskätt Saksamaale. Täna võime valijatele kinnitada, et Eesti majanduspõgenikke vastu võtma ei hakka. Valitsus ei tee midagi Eesti inimesi kuulamata.
TOOMAS VITSUT,
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees