AIVAR JARNE
Eelmisel nädalal, 10. mail Kultuurikatlas toimunud rahvusvahelise ühistranspordikonverentsiga tähistas Tallinn viie aasta möödumist tasuta ühistranspordi algusest pealinna elanikele. Tallinna linnapea Taavi Aas märkis konverentsil peetud kõnes, et Tallinnale on tasuta transport olnud kaheldamatult edulugu. „Sellest räägitakse välismeedias, seda imiteeritakse mitmel pool. Kohapeal on kriitikat ikka aeg-ajalt ette tulnud.“
Aas tõi esile, et üleminekul tasuta ühistranspordile on olnud mitmeid põhjusi. Esiteks, see on olnud efektiivsuse küsimus. Ühistransport on nagunii jõuliselt subsideeritud. Kui subsiidium jõuab 70 protsendini, siis tekib küsimus, kas on mõtet piletisüsteemiga üldse vaeva näha. Teiseks, liikluskorralduse küsimus. Autode arv kasvab; ainus vastus sellele saab olla massilisem ühistranspordi kasutamine. Ja kui inimesed saavad midagi tasuta, kasutavad nad seda loodetavasti meelsamini. Kaks-kolm bussitäit inimesi autodesse panduna tekitaks poolekilomeetrise ummiku. Kolmandaks, sotsiaalne aspekt – bussidega sõidavad vanurid, noored, madalamapalgalised.
Aas märkis, et oleme jõudnud veelgi huvitavamasse olukorda. „Riikliku tasuta ühistranspordi kõige ägedamad vastased on Harjumaa omavalitsused. Ometi on just nemad kõige enam kurtnud tasuta ühistranspordist tulenevate eeliste üle. Kui tasuta ühistransport kehtiks kõikjal, siis Tallinna eelised kaoks. Seega sõdivad Harjumaa omavalitsused uuendusega, mis nende seisu kõige rohkem parandada võiks. Liituda tasuta ühistranspordi süsteemiga on teiste Harjumaa omavalitsuste üks võimalusi pidurdada natukenegi elanike voolu Tallinnasse.“
Aas kutsus kõiki Eesti omavalitsusi üles liituma riikliku tasuta ühistranspordi süsteemiga ennekõike sotsiaalsetel ja regionaalsetel põhjustel. „Juba väga varsti on maailmas rohkem, mitte vähem paiku, kus kasutatakse tasuta ühistransporti, ja meil on mõistlik selleks valmis olla.“
Eesti ja teised järgijad
Kui ülejäänud maailmale on tasuta ühistransport pigem unistus, siis Eestile on see juba reaalsus, ja sellel on suur kasvupotentsiaal, rääkis konverentsil majandus- ja taristuminister Kadri Simson. „On rõõm tõdeda, et Tallinn ei ole tasuta ühistranspordiküsimuses üksi Eestis ega ka kogu maailmas,“ sõnas Simson. „Aastaks 2030 ei tohi Eesti transpordis vedelkütust kuluda enam kui aastal 2012,“ märkis Simson, nentides, et paraku ei ole kütuse tarbimine vähenenud. Igal aastal lisandub teedele 5% sõidukeid. „Meil on vaja leida viise, et suunata inimesi reise tegema senisest säästvamal viisil, näiteks ühistranspordiga. Eestis on maakondlikud bussiliinid ainuke ühistranspordiliik, mis on kättesaadav igas Eesti maakonnas, ning aastas tehakse nendega kokku ligikaudu 18 miljonit reisi,“ selgitas Simson põhjust, miks on tähelepanu alla võetud just maakonnaliinid. Iga kolmas inimene on valmis auto vahetama bussi vastu juhul, kui bussisõit oleks tasuta.
Konverentsil osales üle maailma mitmeid linnajuhte sealt, kus on rakendatud tasuta ühistranspordi süsteemi. Näiteks Saksamaa linna Templini linnapea Detlef Tabbert märkis, et nende linna sisuliselt tasuta ühistransport vähendas ooteaegu ning liiklus muutus ohutumaks. „Kui on vähem autosid ja inimesed sõidavad bussidega, ei teki ka nii palju ohtlikke olukordi.“ Linn on kokku hoidnud halduskulutusi. Tulevikus on linnal kavas investeerida ka elektri- või vesinikumootoriga bussidesse.
AIVAR JARNE