Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas tänasel istungil mitte nõustuda kollektiivse pöördumisega „Seadustame Eestis eutanaasia“.
Sotsiaalkomisjoni esimees Tõnis Mölder tõdes, et ehkki komisjon ei nõustunud pöördumisega, on selles tõstatatu osale ühiskonnast väga oluline. Samas peab tema sõnul elu lõpetamise otsuse seadustamiseks olema valmis tervishoid, sotsiaalhoolekanne ning ühiskond tervikuna. „Seda valmisolekut praegu ei ole,“ ütles ta.
„Selleks, et komisjon saaks naasta eutanaasiaga seotud arutelude juurde, tuleb eelnevalt lahendada olulisemad muud küsimused – palliatiiv- ja toetusravi komplekssed kitsaskohad, aga ka tulevikujuhiste võimaluste parandamine,“ lisas Mölder.
Mölderi sõnul peab komisjon oluliseks isiku vaba tahte alusel notari juures kinnitatud tulevikujuhise ehk patsienditestamendi kajastumist riiklikus süsteemis. „Selleks teeb sotsiaalkomisjon Sotsiaalministeeriumile ettepaneku otsida võimalusi, et tervishoiuteenuse osutajatel oleks e-tervise infosüsteemi kaudu ligipääs patsienditestamendis väljendatud isiku tahtele,“ selgitas ta.
Samuti teeb komisjon ministeeriumile ettepaneku moodustada ekspertidest koosnev töörühm leidmaks võimalusi elulõpu kitsaskohtade lahendamiseks.
Sotsiaalkomisjoni liige Hele Everaus lisas, et eutanaasia puhul tuleb arvestada ka arstide arvamusega. Septembris toimunud Arstide Liidu korraldatud arutelul jäi tema sõnul kõlama mõte, et õigus eutanaasiale tähendab kellegi teise kohustust toiming läbi viia ning selleks tuleb tervishoiusüsteem veel ette valmistada.
Kollektiivse pöördumise esitajad tegid pöördumises Riigikogule ettepaneku seadustada eutanaasia, mis lähtub inimese tahteavaldusest. Selleks tulnuks pöördumise esitajate hinnangul Riigikogul koostöös täidesaatva võimuga töötada välja õigusaktid, mis lubaks inimestel otsustada oma elu lõpu üle nii, et see ei oleks piinarikas.
KAS PALLIATIIVSE RAVI KITSASKOHTI LAHENDATE NII, ET KIIRABI KUTSUMIST HOOLDEKODUDESSE VÄHENDADA, PANaKSE SINNA TÖÖLE ÕED. RAADIOST OLI KUULDA.
KIIRABI TULI JA VIIS INIMESE SEALT MINEMA JA TA PÄÄSES ,KUI ÕNNE OLI, KÕRGTASEME HAIGLASSE, KUS SAI ADEKVAATSET ABI JA LEITI ÜLES KA KURITARVITUSED JA VALE”RAVI”. KUI ON ÕDE; POLE KIIRABI ENAM VAJAGI KUTSUDA.
KUIDAS MA SAAN TEHA TERVISETESTAMENTI KUI MA ETTE EI TEaA MILLISE INSULDI cms. SAAN st.KAS SEE PARANEB ILUSASTI EGA JÄTA JÄLGI VÕI JÄÄN LÕPUNI VOODISSE. KA SIIN EI SAA KONTROLLIDA. KURITARVITUSI.
KUIDAS MA SAAN KIRJUTADA TESTAMENTI, ET EI SOOVI ABI KUI MIND OOTAB LÄMBUMISSURM = ET ÜHENDAGE MIND HINGAMISAPARAADIST VÄLJA VÕI ÄRGE SEDA MULLE PANGE. ! JA EUTANAASIAT KA EI TEHTA.!!! SEE ON JU PIINAMINE. AEGLANE LÄMBUMINE TUNDE, PÄEVI ,KUID. MÕISTUS, UUUU !!!
PALUN TEHKE ENESTELE SELGEKS SUITSIIDIABI JA EUTANAASIA VAHE ! TEHKE SEE ÜKSKORD SELGEKS, K…T VÕTAKS. MILLE EEST TEID SEAL PEETAKSE TUHANDELISTE KUUPALKADEGA ?
EUTANAASIAT EI SEADUSTANUD AGA SUITSIIDIABIST POLNUD JUTTUGI!?
MIS ÜHISKOND POLE VALMIS – ÜHISKONNAL POLE ÕIGUST OTSUSTADA SELLE ÜLE, KAS MA RASKE HAIGUSEGA TAHAN EDASI ELADA VÕI MITTE JA KUI KAUA .SURRA HIRMSAT SURMA.
ANDKE SEE ROHI KÄTTE MULLE KUI ASI NIIKAUGEL, ET PARANEMIST POLE LOOTA, SAAN VÄHEMALT
;ÕNED KUUDKI RAHULIKULT, HIRMUTA NAUTIDA JA TEHA MIS SAAN, KERJUPENSIONITE JUURES EI SAA MIDAGI, AGA HIRMU VÄHEMALT POLE. VÕTAN ISE SELLE ROHU. KEDAGI EI PEA SUNDIMA SEDA MULLE SISSE JOOTMA VÕI SÜSTIMA. PIINAMINE PEAKS ROHKEM ARSTI VÕI ÕE VÕI SPETS. HINGE PEALE JÄÄMA KUI HALASTUSSURM TEMA OMA SOOVIL _ SUITSIIDIABI.
KAS TEATE, MIS ON HIRM TULEVIKU EES? KÜLL SAATE TUNDMA!
NÜÜD TULEB KÜLMAGA ENNAST METSA EKSITADA, RONGI ALLA MINNA VÕI ÜLES PUUA, KAS SEE ANNAB TEULE HINGERAHU.?
TE JU EI ARMASTA MIND EGA HOOLI MEIST KELLESTKI – MIDA KARDATE SIIS ?- VASTUTUST! OPOSITSIOONI
SÜÜDISTUSI. ;ITTE HAIGETE PÄRAST POLE TE MURES.
näitab, kuidas keskbande vihkab oma surmaeelikuid. Ning sedagi, et keskbandiidid ei mõista seniajani, et päästemõrv ja vabasurm on erinevad asjad. Päästemõrv tuleb kõne alla siis, kui keegi mõrvatakse tema päästmiseks valude ja valitsuse jõhkruse käest, kui mõrvatav ise ei saa oma vaba tahet selleks ise avaldada. Vabasurm on aga igaühe enda tahe ning kes saab oma tahet ka avaldada.
Tõnis, Hele ja teised nendemeelsed ei saa lihtsast asjast aru. Et nendega on kõik korras, siis peavad ka kõik teised nende elumõnu nautima.
on valeteade. Sest valitsus tee kõik, et inimesi mõrvata suurtes rühmades. Selleks valitsus ja Kiigu Tanel ei eraldagi hooldekodusid nakkuste levitajatest. Ammugi ei piira nad sisse koldeid ega pane nakatunuid ja lähikondlasi puuri kindla valve alla. Sest siis äkki läheb nakatumisnäitaja taas nulli ja mida meist siis Brüsselis mõeldakse!
Samas pole kusagil räägitud, kuidas on meil reguleeritud elundidoonorlus ja kuidas seda tehakse ja kes kontrollib.
On ajusurm, millest välja ei tulda, on kooma, millest tullakse ja südamesurm.
Südamesurm .mis pole kestnud üle 5 min. ajukahjust. suuri kaasa ei too. Aga ta POLE veel surm.
Inimest saaab elustada /kui tal pole kaasuvat rasket haigust ,oleks see mõttetu ja elundidki poleks pvaliteetsed, aga äri, katsetamishuvi…/ Kui selles järgus öelda, et vaat, on surnud, läheb osadeks.
On e ri asi kui öelda seda ajusurmas /mitte koomas/ isiku kohta,
Mida teavad omaksed , mis seisundis tegelt ollalse? Kui omaksed pole lähedasd või inimene üksildane,
on ainus koer ,kes teda taga igatseb.
Erinevates maades on eri seadused. Ühed lubavad juba südamesurmas seaduslikult, või mitte püris seaduslikult osadeks teha. Teistes ainult ajusurmas. Aga kes seda kontrollib ? Kes sest üldse teab.
Et ravitestamendis kirjas ? Üjsildase inimese puhul on üsna ükskõik ,kas või mis tal seal kirjas on ja kas seda ülde on.
Sooviks teada, kuidas Eestis on reguleerit elundidoonorlus. Lisaksin veel, et kardetavasti ,kui ei olda ajusurmas
tajub aju kogu tegevust mingil moel ja see kestab kaua.
Kas siin ei teki eetilisi hingepiinu? Kunas seda arutanud olete.. Muideks 60% elundeid saadakse üle 60 aastastelt! Mõelgem siis nende kvaliteedile, peidus melanoonikesele jms.