Sotsiaalministri Tanel Kiige hinnangul ei ole tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust tänapäeval üha sagedamini kasutatavate paindlike töövormide tingimustes enam jätkusuutlik.
Elanike ootused tervishoiule kasvavad, samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad ning praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma omast taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, ütles Kiik kolmapäeval Arenguseire Keskuse raporti “Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035” esitlusel.
“Valitsus on teinud sel aastal mitu olulist otsust, et suunata tervishoidu lisaraha. Samas on teada, et tööealise elanikkonna vähenemine ja paindlike töövormide lisandumine ei suuda tagada pikemas plaanis ravikindlustuseks piisavalt tulusid. Seetõttu ei ole vaid sotsiaalmaksu laekumisel põhinev ravikindlustuse süsteem jätkusuutlik,” ütles Kiik.
“Eriti hästi ilmestab seda COVID-19 kriisiga kaasnev tööhõive langus ja sellest tulenev maksutulu vähenemine. Veelgi raskemalt nägime seda 2008-2009 majanduskriisi ajal. Sotsiaalmaksu laekumise langus vähendab koheselt ka ravikindlustuse tulusid. Kuna me ei soovi kärpida raviteenuse mahtu, siis tuleb suurendada tervishoiu rahastust, mida on praegune valitsus ka teinud,” märkis ta.
2020. aastal kaeti riigieelarvest kevadise COVID-19 kriisi ajal haigekassale täiendavalt tekkinud kulud 95 miljoni euro ulatuses. Riigieelarve läbirääkimistel otsustati eraldada haigekassale järgmiseks aastaks 143 miljonit eurot ning aastateks 2021-2024 kokku 540 miljonit eurot, et katta sotsiaalmaksu laekumise langusest tingitud puudujääk. Samuti otsustas valitsus eraldada möödunud nädalal reservist veel kaheksa miljonit eurot COVID-19 erakorraliste tervishoiu tööjõukulude kompenseerimiseks. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on riik järjepidevalt otsinud lahendusi tervishoiu rahastamise pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Nii suurendati 2018. aastal haigekassa rahastust mittetöötavate pensionäride eest.
Osakaaluna sisemajanduse koguproduktis panustab Eesti tervishoiule 6,7 protsenti, Euroopa Liidus keskmiselt panustatakse 9,6 protsenti. Eestis on ka avaliku sektori kuludes tervishoiu kulude osakaal madalam ehk 13 protsenti kui Euroopa Liidus keskmiselt ehk 15 protsenti.
“Eesti tervisesüsteemis saavutatakse suhteliselt madalate kuludega võrdlemisi häid tulemusi, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus tervises, mida tingib kasvav omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel,” ütles minister Tanel Kiik. “Kuna Eestis on ka leibkondade omaosalus juba praegu tervishoiukuludes rahvastiku tervise arengukavas seatud maksimum piiri lähedal, ei saa elanikkonna omaosaluse suurendamine olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel. Näeme, et inimeste omaosalus on kasvanud kiiremini kui avaliku sektori panus tervishoidu. Seega on vaja rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ennekõike suurendada avaliku sektori panust. Lisaks on oluline, et toetaksime tervislikke valikuid ja neid soosiva keskkonna loomist.”
Inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel on Eestis kõrge 24 protsenti tervishoiu kogukuludest. WHO soovitab hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15 protsenti tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus omaosalus põhjustab inimeste vaesumist või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi. Samas on Eestis ka suur osa elanikkonnast ravikindlustusega katmata ehk 5-6 protsenti või ei olda ravikindlustusega kaetud püsivalt.
Valitsuse tegevusprogrammis ülesandeks võetud sotsiaalministeeriumi “Analüüs ja ettepanekud tervishoiu rahastamissüsteemi jätkusuutlikkuse ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ravikindlustamata isikutele” valmib käesoleva aasta detsembris.
Üksjagu ilmas elanuna ja arste näinuna võin õelda et parim arst keda kohanud oli maaarst Suur tugev mees kelle ravida oli umbes 10 km raadiusega piirkond Difteeriasurmast ta mu päästis kulutades selleks kogu õõ Halvim arst keda kohanud praegune perearst Hea jutumees olematute teadmistega Pealegi mitmes kohas tõõl Ootan millal leidub julge sotsiaalminister tunnistusega et perearstisüsteem on sohu jooksnud ja mõttetult kulukas Meie pisikeses riigis tapab meditsiini killustatus ja bürokraatia süsteemi Aga kahjuks ei näe et praegune naeratav sotsiaalminister seda märkaks
Kõik on õige. Paisrap et Ansipi ja Rõivase valitsemise ajal tervishoiule raha eriti ei antud sest paljudes kohtades kaotati ära arstiabisaamise võimalus kohapeal, suleti isegi haiglid. Kuskile ju raha läks aga mitte kordagi ei tõstetud isegi pensione ega abirahasid. Tallinnas ja Tartus tekkisid suured järjekorrad eriarstide juurde. Nüüd leitakse raha sel raskel pandeemia ajal kõikidesse valdkondadesse. Kõik oleneb valitsuse tegevusest ja meie sisepoliitika meeldib mulle väga. Ainult et segajaid on peale koroona mitmeid. EL-u abile loota ei saa sest kahe eelmisereformistliku valitsemise ajal vaesus aina kasvas ja abi ei tulnud kuskilt.