Linnades ja valdades on tänaseks kasutusse läinud valitsuse poolt kevadel eraldatud koroonakriisi investeeringutoetus kogusummas 70 miljonit eurot. Raha kasutatakse vajalike kohapealsete projektide elluviimiseks.
„See toetus oli mõeldud omavalitsusi abistama, et leevendada koroonaviiruse tagajärgi, elavdada majandust, turgutada kohalikku ettevõtlust ning tagada meie linnade ja valdade jätkusuutlik areng,“ ütles riigihalduse minister Anneli Ott. „Omavalitsused on olnud aasta jooksul tublid oma vajadustele vastavaid ettevõtmisi algatama. Toetust saavad erinevad projektid, alustades lasteaedade remondist ja lõpetades tühjalt seisvate majade lammutamisega,“ tõi minister välja.
Toetust sai taotleda uutele 2020. aasta eelarves kavandamata objektidele. Kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liiviku sõnul arvutati igale omavalitsusele välja toetuse piirsumma, mille kasutamiseks tuli omavalitsusel ministeeriumile esitada oma ettepanekud tegemist vajavatest objektidest. „Kuna valdkondi ette ei kirjutatud, sai omavalitsus selle raha eest ehitada, lammutada või remontida mistahes objekte, paigaldada kommunikatsioone või soetada uut mööblit,“ selgitas Liivik.
Omavalitsus saab toetusraha kätte pärast tööde teostajaga lepingu sõlmimist või ostuarve esitamist. Kõik lepingud sõlmitakse aasta lõpuks, et ministeerium jõuaks omavalitsusele toetuse veel sel aastal üle kanda. Eesmärgiks on toetusraha jõudmine majandusringlusesse nii ruttu kui võimalik. Sulev Liivik paneb omavalitsustele südamele, et 2021. aastal investeeringuid ei kärbitaks. „Koroonakriis ei ole kaugeltki möödas ja majandus vajab turgutamist ning just keerulistes oludes tehtud investeeringutest on palju kasu – see annab inimestele tööd ja tagab omavalitsustele maksutulu,“ selgitas Liivik. „Lisaks, kui majanduslanguse tõttu näiteks ehitushinnad langevad, saab omavalitsus olulised objektid korda teha tavaolukorraga võrreldes väiksema kuluga.“
Toetuse minimaalne suurus ühe projekti kohta oli 20 000 eurot, et anda võimalus majandust laiapindsemalt toetada ka väikeprojektide kaudu. Projektide mastaapsus ja hulk oli iga omavalitsuse otsustada, objekte esitati nii suuremal hulgal kui üksikuid. Kokku said toetust 405 projekti.
Kriisitoetus kohalike omavalitsuste investeeringumahu suurendamiseks määrati riigi 2020. aasta lisaeelarvega.
MISPÄRAST TE LAMMUTATE TÜHJAD MAJAD, MIS KÕLBANAD ELADA KUI MEIL ON NII PALJU KODUTUID JA NEID ,KES KODUTUKS JÄÄVAD VÕI EI JAKSA OSTA ELUASET ???????????
ALATI RÄÄGITAKSE KOOLIDE JA LASTEAEDADE REMONDIST. OMAMOODI DEMAGOOGIA ON SELLEST SAANUD.
KUI OTSITE TÖÖD KALEVIPOEGADELE, LASKE VANAINIMESTE KDUDES REMONTE TEHA KUI NAD SELLEGA NÕUS ON – TASUTA, SEST KERJUSPENSIONIST REMONTI EI TEE JU. NAD ELAVAD IKKA VÄGA RÄIGETES TINGIMUSTES. NENDESTSAMADEST RAHADEST. JUST.
JAH JA UUT MÖÖBLIT OLEKS NEILE KA VAJA. SEDA KA JU PENSIONIST EI OSTA.