Statistikaameti andmeil vähenes meie riigi majanduse maht mullu 2,9% võrra ehk kordades vähem kui kartsime. Eelmises märtsikuus prognoosis Eesti Pank, et koroonakriisi aastal võib meie riigi majanduslangus küündida 14%-ni. Mullu septembris, tänavuse riigieelarve koostamise ajal hindas Rahandusministeerium 2020. aasta majanduslanguse ulatuseks 5,5%.
Eesti majandusel on läinud paremini kui mujal Euroopas. Eelmise aasta viimase kvartali majanduse mahu vähenemine 1,2% ulatuses on parem kui Euroopa keskmine (langus 2%).
Kui palju rõõmu ka ülaltoodud numbrid ei tooks, on meie ees endiselt probleem – kuidas kaitsta tervist, tagada tööd ja majanduskasv taastada. Ühelt poolt halvendab iga kaotatud töökoht ja kinni pandud äri paljude inimeste käekäiku. Teisalt võib liiga kiire nakkuse levik tähendada väga paljudele inimestele fataalseid tagajärgi. Balansseerides nende kahe väga kehva valiku vahel ongi riigil raske teha hästi sihitud meetmeid, mis probleemi lahendavad.
Suutsime mullu leida tasakaalukaid lahendusi ja seda tuleb suuta ka nüüd. Kardetust väiksema majanduslanguse tingis argielu ja majanduse täissulgemise vältimine ning riigipoolne kriisiabi inimestele ja ettevõtetele. Nende aluseks oli meie inimeste hoolsus ja nutikus – järgisime nakkusevastaseid reegleid ning võtsime kasutusele tarku lahendusi.
Praeguses olukorras on kriitiline lisaks eeltoodule taastada kindlustunnet. Seda tooksid eelkõige arvestatav rahaline tugi ja uued töökohad. Seega vajab meie majandus taas erakorralisi meetmeid ja riigil tuleb selleks kiiresti rahalisi vahendeid leida. Neid on võimalik pakkuda praegusest eelarvest, euroraha kiiresti kasutusele võttes ja lisaeelarvet koostades.
Lähemalt:
• Statistikaameti ülevaade 2020. aasta majandustulemustest: http://www.stat.ee/…/sisemajanduse-koguprodukt-iv…;
• 2020. aasta majandusstatistika Eurostati andmeil: https://ec.europa.eu/…/eb164095-6de4-a6a1-cd87….