Tanel Kiik, Keskerakonna aseesimees, tervise- ja tööminister
Eestis on maksureformist rääkimine sama ohtlik kui Vabariigi Presidendiks kandideerimine. Kohe, kui mõni poliitik konkreetsete ettepanekutega välja tuleb, asutakse teda maksutraditsionalistide poolt materdama ja muudatusi ilmvõimatuks tembeldama. Kohati tundub justkui oleks osade inimeste silmis Eesti maksusüsteem ainuke täiuslik asi meie riigis, mille kohta ei tohi isegi küsimusi esitada.
Minu ja Eesti Keskerakonna hinnangul tuleb meie maksusüsteemi lähiajal igal juhul põhjalikult muuta. Eesti maksutulude ja avaliku sektori kulude osakaal on Euroopa Liidu madalaimate seas, mis ei võimalda pakkuda solidaarselt kättesaadavaid tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid meie inimestele, väärikat pensioni eakatele, tasuta haridust lastele ja noortele ega teisi vajalikke teenuseid. Õhukese riigi suutmatus majanduslikke, regionaalseid ja sotsiaalseid ebavõrdsusi tasandada oli ilmne juba enne COVID-19 kriisi, kuid globaalne pandeemia on muutnud selle terves maailmas veelgi nähtavamaks.
Tervishoid vajab sadu miljoneid lisaraha
Eestis kulub tervishoiule alla 7% sisemajanduse koguproduktist, mis jääb oluliselt alla Euroopa Liidu keskmisele ligi 10% tasemele. Seejuures panustab riik tervishoidu vaid veidi üle 5% (EL keskmine ca 7%), sotsiaalkaitsesse 13% (EL keskmine ca 19%) ning juba praegu tuleb arvestatav osa tervishoiu- ja sotsiaalkaitse kuludest katta patsientidel ja nende lähedastel.
Viimased kolm valitsust on teinud mitmeid olulisi otsuseid tervishoiusektorile lisaraha leidmisel. Näiteks leppis Jüri Ratase esimene valitsus kokku, et riik hakkab maksma mittetöötavate vanaduspensionäride eest ravikindlustusmaksu haigekassa eelarvesse. Samuti otsustasime eelmise valitsuskoalitsiooni ajal eraldada haigekassale aastateks 2021-2024 kokku 540 miljonit eurot, et katta kriisi tõttu sotsiaalmaksu laekumise langusest tingitud puudujääki. Täiendavalt on nii eelmine kui praegune valitsus eraldanud kokku sadu miljoneid eurosid COVID-19 kriisiga toimetulekuks (testimine, COVID-19 patsientide haiglaravi, haiguspäevade hüvitamine, vaktsiinide soetamine jpm). Ainult nende vältimatult vajalike otsuste najal oleme suutnud koroonaviiruse mõlemast lainest läbi tulla. Nüüd tuleb aga keskenduda pikemale perspektiivile.
Sotsiaalministeeriumi, Praxise ja Arenguseire Keskuse analüüsidest järeldub, et tervishoiuteenuste vajadus kasvab lähiaastatel nii muutuste tõttu elanikkonna vanuselises struktuuris, lisanduvate ravivõimaluste kui ühiskonna kasvavate ootuste tõttu. Seejuures on tõsiseks probleemiks kvalifitseeritud tervishoiutöötajate puudus, mida pole võimalik ajutiste meetmetega lahendada. Kui me ei suuda ka pärast poolteist aastat väldanud tervishoiukriisi mõista, et tervishoiuvaldkond vajab toimetulekuks märkimisväärset lisaraha, siis oleme tõesti õppimisvõimetud.
Hoolduskindlustusmaksule pole toimivat alternatiivi
Samamoodi teame, et sotsiaalteenuste kättesaadavus sõltub liigagi palju abivajaja enda võimalustest ning konkreetse kohaliku omavalitsuse võimekusest vajalikke teenuseid pakkuda. Üldhooldekodu kohatasu käib paljudele peredele jätkuvalt üle jõu ületades keskmist pensioni ligi kahekordselt. Seejuures on Eesti vanaduspensionid ka kahe järjestikuse erakorralise pensionitõusu toel ikkagi Euroopa Liidu madalamate seas, kuna enne 2020. aastat polnud 12 aastat erakorraliselt pensione suurendatud ja pelgalt indekseerimine meie eakatele inimväärset toimetulekut ei taga.
Pikaajalise hoolduse puhul peame oluliselt parandama hoolekandeteenuste kättesaadavust, sealhulgas suurendama teenuste mahtusid ja laiendama saajate ringi, ning teisalt vähendama abisaajate ja nende lähedaste koormust ning omaosalust teenuste eest tasumisel. Maailmapank on oma analüüsis välja toonud, et Eesti avaliku sektori pikaajalise hoolduse kulud peaksid kasvama vähemalt 2-2,5% tasemele SKP-st. Hetkel moodustavad need teenused vaid 0,4% SKP-st.
Pikaajalise hoolduse analüüsid näitavad, et Eestis on vajaduspõhise teenuste osutamise süsteemi tagamiseks avalikest vahenditest (kohaliku omavalitsuse ja riigi vahendid) lisaraha vajadus ligikaudu 150 miljonit eurot aastas. Rahapuudus on niivõrd suur, kuna täna on kümneid tuhandeid abivajajaid ilma vajalike teenusteta. Rahvastikutrende arvestades teame, et vajadus pikaajalise hoolduse teenuste järele järgmistel aastakümnetel ainult kasvab. Täpselt niisamuti ka kulud pensionisüsteemile.
Kaks eelmist aastat sotsiaalministrina töötades nägin, kui keeruline on pinevatel eelarvekõnelustel sotsiaalvaldkonda vajalikku lisaraha leida. Seetõttu toetan solidaarset hoolduskindlustuse süsteemi, mis toimiks sarnaselt tänasele töötus- ja ravikindlustusele. Selle mudeli rakendamiseks tuleks luua eraldi hoolduskassa või anda see funktsioon juba mõnele eksisteerivale asutusele. Ühtlasi saaks sinna koondada rahalised ressursid nii pikaajalise õendusabi kui hooldusteenuste finantseerimiseks ja korraldada sealtkaudu kõrge hooldusvajadusega inimestele suunatuid teenuseid – õendusabi, üldhooldus, ööpäevaringsed erihoolekande teenused jms. Võiksime kaaluda ka hooldusvajaduse tasemete kehtestamist koos vastavate hüvitistega ning võimaldada igaühele vajalikke teenuseid lähtudes just tema hooldusvajaduse tasemest.
Hoolduskindlustusmaksu vastuargumendina väidetakse, et Eestis on niigi kõrged tööjõumaksud. Tegelikult on aus märkida, et Eesti paistab Euroopa Liidus silma hoopis kõrgete tarbimismaksude (käibemaks, aktsiisid jms) ja madalate kapitalimaksude osakaaluga. Tööjõumaksud on Eestis pigem keskmisel tasemel, sh on meil enamikest EL riikidest oluliselt madalam ühetaoline tulumaks.
Hoolduskindlustusmaksu kehtestamine näiteks 2% maksemääraga jaotatuna tööandja ja töövõtja vahel ei mõjuta oluliselt maksukoormust, aga aitab aastakümnete jooksul süvenenud pikaajalise hoolduse väljakutsele reaalse lahenduse pakkuda. Paljasõnalise vastasseisu asemel kutsun üles kriitikuid esitama omapoolseid alternatiivseid lahendusettepanekuid. Senine hooldussüsteem ei ole kahjuks jätkusuutlik ning ainult põhimõtteliste muudatuste korral on meil võimalik tagada inimeste heaolu läbi kogu elukaare, mis on riigi väärikuse küsimus.
Maksudebatist pole pääsu!
Eesti Keskerakonna esimehe algatatud maksudebatti võib ignoreerida, valimistega seostada või sellele jõuliselt vastandada. Reaalsuses tuleb Eesti maksusüsteem pigem varem kui hiljem üle vaadata niikuinii. Keskerakonna maksupoliitika töörühma juhina kinnitan, et meie oleme debatiks valmis ning esitame omapoolsed täpsemad ettepanekud aegsasti enne Riigikogu valimisi. Loodan, et sama teevad ka kõik teised poliitilised jõud.
Muidugi on õige maksusi tõsta, sest pension ju tõusis 7 rutsi!
Aga lubasite 100 anda!
Olete petnud rahvast ja valijaid.
Nüüd aitab, seltsimehed!
Mind pole keegi petnud, kui inimestel puudub elementaarne lugemis- ja arusaamisoskus, siis tuleks ikka endal peeglisse vaadata. Valimiste eel lubas KE tõsta pensioni 100 eur NB! 4-aasta jooksul. Miks mõni siin arvab et kogu selle summa peaks ühekorraga kätte saama. Keskerakonda pole mõtet küll süüdistada, Ratase juhitud valitsused on teinud päris mitu kopsakat pensionitõusu koos indekseerimisega. Vale puu all haugud ja iga indiviid saab rääkida vaid enda eest, mitte kogu rahva eest. See kipub miskipärast ühe teise erakonna toetajatel kogu aeg meelest ära minema. Sina ei ole rahvas, vaid üksainuke nende hulgast.
Lubati pensionit kohe esimeset jaanuarist tõsta 100 euri. Peteti. Sead ja rajakade.
tuleb. Rahval raha küll, tuleb ta sellest vabastada.
Kõik on õige. Keskerakondlased on alati hoolinud inimeste heaolust aga vaevalt saab kõike täide viia koostöös reformierakondlastega. Tuletame meelde kuidas Ansipi valitsemise ajal vaesus aina kasvas, majandus seiskus, tuhanded lapsed olid näljas aga suuri summasid saadeti teistele riikidele, arstiabi saamise võimalus kohapeal kaotati ära, meditsiinile ega haridusele raha ei eraldatud, pensione ega abirahasid ei tõstetud jne. kindel see et keskerakondlastel on raske täide viia seda millest siin jutt on. Ma arvan et EKRE-ga või sotsidega oleks koostöö kergem nagu oligi nii. Reformierakond saab ikka võimule aga mitte töötulemuste tõttu vaid raisates aega valesüüdistuste sepitsemisele et kõrvaldada teelt segajad võimule saamisel.
Kes krt teil käskis reeta ja reformikaakidega ühte heita?Pole siin nüüd kraaksuda midagi-pügage aga rahvast koos kaakidega.
Aga 100 EUR pensionitõusu lubas Keskerakond.Jälle üks reetmine-vanade reetmine.
Riigi rahakott on reformikate käes ja vaevalt sealt saab võtta nende erakordselt õiglaste ja vajalike muudatuste jaoks meie rahva elatustaseme tõstmiseks. Kõik see millest selles artiklis jutt on on teostatav kuid vaevalt koostöös reformierakondlastega kes on näidanud üles täielikku ükskõiksust kuidas elab enamus eestimaalasi.aga keskerakondlastele soovin edu ja loodan et nende aus ja hooliv töö kannab vilja.
Aga Ansipi valitsuses oli aegade parim majandusminister Savisaar. Rahvasuugi kinnitas, et Savisaare valitsuses on Ansip peaministri ametis.
Debatte võib ikka pidada, aga lõpuks otsustab ikka see, kes peale valimisi koalitsioone moodustavad ja milles suudetakse kokku leppida. KE on pikalt rääkinud astmelisest tulumaksust, aga päris selleni pole veel jõutud. Esimese Ratase valitsuse ajal midagi siiski tehti selles suunas, aga sellest üksi ei piisa. Vahepeal on palgad korralikult kasvanud, hinnad samuti ja tegelikult kasvab pidevalt nende tööinimeste arv, kes jäävad järjest sellest 500 tulumaksuvaba soodustusest ilma. See selleks. RE ja KE maksupoliitika nägemused on nagu öö ja päev ja ma olen tõsiselt mures sellepärast kui RE võim peaks jääma pikemalt kestma ja nad suudavad oma tahtmise puudleid vahetades peale suruda, siis meid küll midagi head ootamas pole. Sotsmaksu kaotamine on minu jaoks juba nii jabur, et sellega viiakse riik koheselt pankrotti või siis peab pool rahavast puu alla elama kolima. See on hirmutav, sest teades oravaid, nad võtavad selle raha su taskust nii ehk naa ära kaudsete maksudena või teenuste tasuliseks muutmisega. Kiige pakutud hoolekande kindlustus tekitab kahetiseid tundeid. Esiteks, hoolekandeasutused on enamuses erakätes ja kas te kujutate ette kui nüüd riik hakkab inimese pensioni ja hoolekandeteenuse vahesid kinni maksma, siis mis juhtub. Juba erakätesse andmine näitas, et hinnad hakkasid ennaktempos kasvama ja kasvavad edasi. Et kuidas see ütlus nüüd oligi, et hakkame riigikassast raha Rosimannuse taskusse tõstma. Minu arvates tuleks tõsiselt otsa vaadata hoolkandeasutuste hinnapoliitikale ja mõelda midagi täiesti uut välja, et neid vanureid aidata, kes seda teenust vajavad. Ja ettevõtete tulumaks tuleks ka lõpuks ometi sisse viia. Ja kui ikka raha ei jagu, siis oravate tulumaks pole ka kivisse raiutud, äärmisel vajadusel võiks seda isegi tõsta, sest maksumaksjaid on vähemaks jäänud ja me kõik teame, mis põhjusel ja millal maksumaksjad siit lahkusid.
Tõsi on see, et Keskerakond lubas tõsta pensioni koheselt esimesest jaanuarist, uuest aastast. Sulid ja reeturid valetasid. Kordi on nad reetnud. Ärge neid uskuge. Nüüd räägivad, et lubasid tõsta 100 e 10 aasta jooksul. Soovige ikka keskerakonna kadu ja see on õige tegu.
Ratas lubas seista rahva poole näoga. Tema pepu sama suur kui nägu. Mõlemad pooled ajavad välja junne.
Keskerakond oli rahva kaitsja. Nüüd on vastupidi.
Kas kesknädal all pole enam korrektoriT? *Osade inimeste * taolised väärastused on normiks saanud? A. Jarne, mis toimub?
Suurim viga tehti kui unustati oma programmiline põhimõte astmeline tulumaks Teine suur viga kui unustati sundüürnikud Aga saatuslik viga tehti Kaljulaiu toetamine presidendiks ja koalitsioonivalitsus koos oravasulidega Siit algab juba häving nii Repsile kui Ratasele Allakäik lõpeb päris põhjas
nyyd on tervishoiule eraldatud rahad ära testitud nagu Soomelgi….Vantaa testipunktid on kulutanud sama palju kui Terveystalod, ja tuleb hakata maxe tõstma.
Kas tohix kysida kui suur on tasu vehost?
Mix sellest ei räägita?