Oleme viimase nädala jooksul aktiivselt toimetanud energia hinnatõusu vastaste meetmetega. Teen meetmete hetkeseisust lühiülevaate.
Planeerime kahte meedet. Esimeseks on elektri võrguteenuse tasu osaline hüvitamine kõigile kodu- ja äritarbijatele ning teiseks meetmeks energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud leibkondadele.
1. Võrguteenuse tasust 50 protsenti plaanime riigi poolt kõigile kodu- ja äritarbijatele kinni maksta. Soodustus kehtiks perioodil oktoober-märts. Soodustuse saamiseks tarbijad omalt poolt täiendavalt midagi ette võtma ei pea. Kui kõik plaanikohaselt läheb, näevad tarbijad soodustust juba novembris laekunud elektriarvel. Meede maksab ca 88 mln eurot.
2. Energiatõusu leevendusmeede vähemkindlustatud leibkondadele puudutab neid peresid, kelle sissetulek jääb alla suhtelise vaesuse piiri. Vähemkindlustatud leibkondadele hüvitame elektri ja gaasi hinnatõusust 70-80 protsenti. Lävend (hinnatase), millest alates hüvitist arvestama hakatakse, on elektri puhul esialgse plaani kohaselt ca 60 €/MWh (6 s/kWh) ning gaasi puhul ca 30 €/MWh (3 s/kWh). Sarnasel põhimõttel on plaanis hüvitada ka kaugkütte hinnatõus, mille täpsemad tingimused on veel töös. Loodetavasti saame meetmega alustada tagantjärele septembrist või oktoobrist. Täpsed detailid ja meetme kestvuse aeg on veel läbirääkimisel ning peaksime selles osas saama targemaks ca nädala jooksul.
Vähemkindlustatud leibkonna puhul on üksi elava täiskasvanu netosisstuleku piiriks 673 eurot kuus (brutosissetulek 743 eur), kahekesi elavate täiskasvanute puhul kokku 1009 eurot kuus (brutosissetulek ca 1179 eur) ning kahe lapsega pere korral kokku 1413 eurot kuus (brutosissetulek ca 1788 eur). NB! Suhtelise vaesuse piiri arvutamisel peaks kindlasti lähtuma netosissetulekust.
Toetuse saamiseks tuleb toetusele kvalifitseerunud isikutel toetust taotleda läbi elukohajärgse kohaliku omavalitsuse. Meede maksab ca 37 mln eurot.