Täna, 1. detsembril arutati NATO välisministrite kohtumise teisel päeval Riias koos Ukraina ja Gruusia kolleegidega pinevat olukorda Ukraina piiride lähedal ja Musta mere piirkonnas, samuti käsitleti Afganistani missiooni õppetunde ja olukorda Lääne-Balkanil.
Ühisistungil Gruusia ja Ukraina välisministritega avaldasid alliansi liikmed toetust mõlema riigi territoriaalsele terviklikkusele ja tunnustasid nende head koostööd NATOga, sealhulgas osalemist NATO missioonides. Välisminister Liimets kinnitas, et Ukraina ja Gruusia NATO liikmesuse küsimuses kehtib endiselt avatud uste poliitika. „Allianss kinnitas oma suvisel tippkohtumisel, et liidu uks on endiselt avatud. See põhimõte pole muutunud ja ühelgi kolmandal riigil pole nende otsuste juures sõnaõigust ega mõju.“
Kahepoolsel kohtumisel Ukraina välisministri Dmõtro Kulebaga toonitas minister Liimets Eesti tugevat poolehoidu Ukrainale. Samuti kinnitas ta valmisolekut astuda edasisi samme nii kahe riigi vahel kui ka Euroopa Liidu ja NATO tasandil Ukraina abistamiseks ning nende reformiprotsessi toetamiseks. „Hoiame Ukraina ja selle kaudu terve meie regiooni jaoks olulisi teemasid päevakorras nii NATOs, Euroopa Liidus kui ka ÜROs. Toetame ka ukrainlaste soovi saada Tallinnas asuva NATO küberkaitsekeskuse partneriks.“
Afganistani missiooni õppetundide arutelu kokkuvõttena märgiti, et saadud õpetlike kogemustega tuleb arvestada NATO strateegilise kontseptsiooni koostamisel. Alliansi peamiseks eesmärgiks pärast missiooni lõppu on Afganistanist lähtuva terroriohu maandamine, mida viimaste kümnendite jooksul on just tänu liitlaste tegevusele suudetud ära hoida.
Täna arutasid NATO välisministrid ka olukorda Lääne-Balkanil ja võimalusi regiooni stabiilsuse tagamiseks. Kohtumisel Montenegro välisministriga kinnitas minister Liimets meie head koostööd kaitsevaldkonnas ja Eesti toetust Euroopa Liidu laienemisele.
Välisminister Liimets kohtus Riias koos Läti ja Leeduga ka oma Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kolleegidega, keda tänas hea kaitsekoostöö ja tugeva panuse eest meie regiooni julgeolekusse NATO eelpaigutatud vägede koosseisus Tapal.
No ja mis kasu sellest kaasatundmisest on. Lobiseb niisama aga meie riigile ta mingit kasu eu too, ajab tühja tuult taga. Tal pole vaja vihavaenu õhutada vaid sõlmida kasulikke majandudduhteid. Mis ta toüob oma nina yriste riikide siseasjadess millest mitte mingit tolku pole.
Mina tunnen kaasa ukraina rahvale et neil nii nõme , kättrmaksuhimuline sõda ihkav president on
Tunnen kaasa USA presidendile keda peaaegu pooled elanikud ei valinud ja tekkisid verised ülestõusud. Aga praegu see mees ihkab sõda väljaspool oma riiki, topib oma nina teiste riikide siseajadesse. Siis oli kahji Siis oli kahju grusiinlastest kui neole saadeti väljaspoolt presidendiks Shakashasvili kes osutus kurjategijaks. eks kade meel on ka et Venemaal on rahulik ja ejs sellepärast topitakse oma nina Venemaa siseasjadesse.
eks see kurjuse impeerium on “investeerinud” palju raha Ukrainasse et siis saada sinna võimule “oma joped”, ning seega ka panna üles oma raketibaas venemaa suunas. Sõjalist konflikti pigem tegelikult ei ihka ei Ukraina ega Venemaa, vaid ukrainlasi susib ikka see kurjuse impeerium usa tagant. Kuigi suurem oht on pigem vaid lääne poole pealt. Ning kui esimene suurem t6sisem pauk tuleb siis on see pigem lääne, mitte ida poole pealt. Juba praegu Ukrainas nad kõmmutavad kahureid tsoonis kus on vaid tsiviilisikud elamas, ning ime et pole Venemaa vastanud sellele provokatsioonile — nimelt seal tsoonis kus on rusud praegu, elavad suuremalt jaolt venelased.
aga mis kasu sellest kaasatundmise eest on.Midagi pole vaja teha seisa ja tunne kaasa ja raha tuleb. aga koroonaviiruse levik teda ei huvita. NaTO-st pole küll kellelegi kasu olnud Hea läbisaamine on kõige parem rahu säilitamise vahend. Praegune Venmaa ei ole meile midagi halba teinud ja jätkem ta rahule.
Olles endine keskerakonna pooldaja, olen pettunud neis kõiges. Nad on Mölakad! Kuni meil on selline sisevaenlastest reeturite valitsus, milleks meid hirmutada venemaaga?! Tehku enne oma ukseesine puhtaks mitte et minnakse okupatsioonile lähis-itta! NATOst pole kasu eestile (sõjalise konflikti korral NATO eestit kaitsma ei hakka viivitamatult, vaid tuleb 30 päeva oma j6ududega hakkama saada (lepingus on selline punkt, ei tea milleks?! 30 päeva pärast on vaid riismed kokku lükata ja neegrid asemele tuua)), samuti Soome ütles et mkm, meie ei sekku kui jama tuleb. Peale seda kui Junkistan läks saba jalge vahel minema afganistaanist siis oleks aeg natol üldse minema minna, sest praegu on nad vaid uinuvad terroristid ise eesti toidul. ENt sellise valitsuse puhul nagu praegu eestis, pole m6tet kellelgi selle kaitsele asuda — pigem ida poolt tulijad seekord oleksid tõesti vabastajad – europededest, transadest, LKGBdest, ehk läheb ka kütus odavamaks siis ja abielu ikka vaid mehe ja naise vahel.
“Afganistani missiooni õppetundide arutelu kokkuvõttena märgiti, et saadud õpetlike kogemustega tuleb arvestada …”
Afganistani õppetund on, et see rahvas kihutab okupandid alati välja (nii inglased, venelased, kui ameeriklased + liitlased (sealhulgas eestlased). Lääs paistab kõva peaga olevat.