Rahvusvähemuste kultuurinõukoda mõistab hukka Venemaa agressiooni

Rahvusvähemused Eestimaa rahvusvähemuste päeval
Eesti rahvusvähemuste kultuurinõukoda tegi pöördumise kõikide eestimaalaste poole seoses Venemaa rünnakuga Ukrainas. Avaldame pöördumise täismahus.

„24. veebruaril 2022. aastal, Eesti iseseisvuspäeval, tungisid Venemaa väed Ukraina territooriumile. Eesti rahvusvähemuste kultuurinõukoda mõistab teravalt hukka Putini agressiooni Ukrainas. Kutsume Venemaa võime üles peatama inimohvreid ja ränki kannatusi toova sõja. Nõuame rahukõneluste alustamist ning Venemaa vägede väljaviimist Ukrainast.

Sõda Ukrainas pani proovile Euroopa Liidu ja kogu läänemaailma ühtsuse, kuid see peab vastu. Eesti tugevus on meie ühtehoidev rahvas, kellest ligi 30% kuulub rahvusvähemusse. 1988. aasta pöördeliste sündmuste keskel deklareerisid Eesti rahvusvähemuste esindajad koos eestlastega oma vankumatut tahet võidelda end vabaks ja taastada demokraatlik, inimõigusi austav Eesti Vabariik. Ilma rahvusvähemuste  toeta olnuks see palju keerulisem. Eesti eri rahvustest elanikud ei ole olnud siin üksteisele võõrad ega üksteise vastu vaenulikud, vaid on koos ehitanud üles vaba ja igaühe väärikust austava riigi ning jätkame seda ka tulevikus. Eesti on ja jääb meie kõigi koduks.

Putini režiimi algatatud sõda Ukrainas võib tekitada pingeid ka Eestis. Pöördume kõigi eestimaalaste poole palvega säilitada rahu ja hoida kokku. Eesti tugevus on austavas suhtumises kõikidesse elanikesse, sõltumata nende rahvusest.
Eesti Kultuuriministeeriumi juures tegutseva Rahvusvähemuste kultuurinõukoja liikmed“

Rahvusvähemuste kultuurinõukoda on alates 2008. aastast Kultuuriministeeriumi juures tegutsev nõuandev organ, mille eesmärk on esitada ettepanekuid Eesti rahvusvähemuste kultuurielu- ja tegevuse edendamiseks, aidata kaasa rahvusvähemuste kultuurielu ja -tegevuse edendamisele vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. Nõukoda koosneb kuni 28 liikmest ja liikmed nimetatakse kuni viieks aastaks. Liikmetega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi koduleheküljel.

3 kommentaari
  1. Väga 3 aastat ago
    Reply

    õige! Mõistame hukka ja tunneme kaasa aga appi ei lähe!

  2. Noo 3 aastat ago
    Reply

    No ja mis kasu meil sellest hukkamõistmisest on. Mina olen mitu aastat hukka mõistnud seal elavate venelaste ahistamist , aga midagi muutunud pole. Ju Venemaa ei kannatanud välja lui sealsete venelaste vastu suunatud tapatalgud muutusid hullemaks, kui Venemaad hakati ähvardama aatomipommiga. Venemaal suhtutakse kõigisse rahvustesse hästi ja Venemaa rahvas pole milleski süüdi et neid karistatakse. Ha meil elavaid venelasi ahistatakse vene kanalite sulgemisega ja rubla eurodeks mittevahetamisega,

  3. Soo 3 aastat ago
    Reply

    Mina tundsin kaasa nendele noormeestele keda peksti keppidega kui toimus verine ja ebaseaduslik vüimuvahetus Kiievis. Mulle rääkis üks ukrainlanna kes elab Venemaal et tema vennapoeg oli korrakaitsjate salgas ja et nad ei sekkuks suruti neid vastu seina ja peksti keppidega. Mul on kahju nendest tuhandetest inimestest kes said surma massiliste pommitamiste ajal USA üpplt. Bidenile jöi vaid Süüria pommitamine. Ja eks ta nüüd Venemaa nõrgestamiseks ässitama sõjategevust. Ma ei usu et Venemaa oleks sõtta läinud kui seal rahulik oleks olnud. Sõda on kole ja inimestest on kahju. Kahju on ka nendest inimestest keda puudutavad sanktsioonid ja kes pole milleski süüdi.Propagabdat on nii siin kui seal.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.