Siseminister „Eesti 2035“ kõnes: siseturvalisusesse panustamine on investeering, mitte kulu

Austatud istungi juhataja, head Riigikogu liikmed!

Mul on hea meel anda teile ülevaade möödunud aasta siseturvalisuse ja sisejulgeoleku arengutest ning tuua välja lähiaastate olulisemad väljakutsed.

Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkonnad on aastatega teinud suure arenguhüppe ja tunnustust väärivad kõik, kes on sellesse panustanud. Nendes valdkondades on tehtud märkimisväärset tööd, et meie riigi ja siin elavate inimeste turvatunne ning turvalisus oleks igapäevaselt tagatud.  Tunnustuseks tehtud tööle saab välja tuua 2020. aasta uuringu tulemused – üle 90% inimestest peab Eestit riigiks, kus on turvaline elada. See on olnud aastatepikkuse töö tulemus.

Teisalt kriisidest ja keerulistest julgeolekuolukordadest ei ole ka Eesti puutumatuks jäänud. Putini agressiooni tõttu Ukrainas lahvatanud sõda on Euroopa julgeolekupilti märkimisväärselt muutnud. Viimaste avaliku arvamuse uuringute kohaselt on Ukraina sõja tõttu inimeste turvatunne vähenemas. Meie ülesanne on pakkuda Eestimaa inimestele sel äreval ajal suuremat kindlust kui eales varem.

Sügisel nägime millist ohtu kujutas Valgevene hübriidrünnak. Näitasime, et Eesti piirikaitse algab Leedu-Valgevene piirilt, kuhu saatsime oma ESTPOL5 politseiüksuse, et aidata tõkestada massilist ebaseaduslikku sisserännet Leedu-Valgevene piiril. Pakkusime siin naabritele olulist tuge ja olen kindel, et sarnases situatsioonis ei jää ka Eesti üksi.

Eesti iseseisvuse 104. aastapäeval algas Putini Venemaa sõjaline sissetung iseseisvasse Ukraina riiki. Kuigi sõda ei ole meist kaugel, on Eestis turvaline – meie avalik kord ja põhiväärtused on kaitstud. Meid aitab kaitsta tugev ja toimiv liitlaste võrgustik. Teisalt peame aga keerulises julgeolekuolukorras hindama riigi valmisolekut uue pilguga ja olema valmis kõikvõimalikeks stsenaariumiteks.

Head kuulajad! Eesti riigi turvalisuse aluseks on tugev piir, mis on täna paremini valvatud kui eales varem. Meie eesmärk on hästi turvatud välispiir ja eesmärk on see aastaks 2025 täielikult välja ehitada. Tegu on märgilise ja olulise sammuga kogu Euroopa julgeoleku vaatest, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Eesti on siin paljudele riikidele eeskujuks ja vääriliseks partneriks.

Tänu lisaraha eraldamise otsustele oleme saanud tõsta piiri väljaehitamise ambitsiooni. Näiteks saame rajada maismaapiirile viivitusaia kohtadesse, kus olime sellest piiratud eelarve tõttu varem loobunud.

Ühtlasi oleme teinud pingutusi, et tuua piiri ehituse tähtaega kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026 aasta lõpu asemel aastasse 2025.

Leedule, Lätile ja Poolale tehislikult tekitatud rändesurve näitas meile, et piiriehituse kõrval on vaja muuta ka riigipiiri seadust, et politsei saaks teha oma tööd ka sellistes olukordades, kus välismaalasi kasutatakse hübriidrünnakus nii-öelda relvana. Töö selle nimel käib ja vastav eelnõu on praegu Riigikogu menetluses.

Heites veel korraks pilgu tagasi minevikku, ei saa me üle ega ümber ka COVID-19 kriisist. Ka sellel on olnud sisejulgeoleku valdkonnale märkimisväärne mõju. Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised ja desinformatsioon levisid veebis kiiresti. Sellega suurenes õiguskaitseasutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus. Tänavu oleme valeinfo ja propaganda levikut tunda saanud ka Putini algatatud sõja tõttu Ukrainas.

Peame seega olema valmis igasugusteks ja eriilmelisteks kriisideks. Eelmise aasta uuringu järgi on 77% omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme. Ka elanike hädaolukordadeks valmisoleku uuringu järgi on inimeste valmisolek osades Eesti piirkondades paari aasta jooksul paranenud, kuigi veidi madalam on see näiteks Ida-Virumaal. Head Riigikogu liikmed, siin on vaja meie ühist panust, et jõuda kõikidesse Eestimaa nurkadesse ja kõikide Eesti inimesteni.

Kriisideks ettevalmistusi teha on muidugi parem rahulikul ajal, aga suurema mõjuga otsuseid tehakse tihti siis, kui kriisid on käega kõige katsutavamad. Olgu selleks liikumapanevaks jõuks ulatuslik elektrikatkestus, lumetorm, pandeemia, massiline sisseränne või praegusel juhul Ukraina sõda. Seega „Eesti 2035“ tegevuskavas peab jätkuvalt olema kindel suund kriisideks valmioleku tugevdamiseks ja seda riigiüleselt.

Veidi rohkem kui aastaga on laia riigikaitse vaates tehtud põhimõttelisi otsuseid ligi 140 miljoni ulatuses ja osa vahendeid on juba tegevustesse suunatud. See näitab selgelt, et meie elanikkonnakaitsel ja julgeolekul on väga oluline roll riigikaitses. Rahastamine peab moodustama ühtse terviku.

Lisaraha abil saame mitmed varem ootel olnud murekohad nüüd lahendada ja astuda mitu head sammu edasi riigi valmisoleku tugevdamiseks. Siseministeeriumi valitsemisalas keskendutakse näiteks elanikkonnakaitse suurendamisele, et Eesti inimesed saaksid kriisiolukordades paremini hakkama. Sellele aitavad kaasa palju tähelepanu pälvinud varjumiskohtade ettevalmistamine ja ohuteavituseks sireenide paigaldamine, aga ka teavitustegevused, riskikommunikatsioon ja õppused. Plaanime arendada nii varingupääste, keemiapääste kui ka demineerimise võimekust. Päästeamet jätkab kohalike omavalitsuste nõustamist ja koolitustegevusi kriisideks valmisoleku tõstmisel. Kavas on edasi arendada kriisirolliga vabatahtlike reservi.

Samuti jätkame siseministri ja kaitseministri poolt 2021. aastal sõlmitud koostöökokkuleppega, et suurendada koostööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkondade vahel ning riigisiseses kriisireguleerimises. Muuhulgas aitab see täpsustada, kuidas Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata kriiside lahendamisse ning täpsustada kriisirolliga vabatahtlikega seonduvat.

Siseministeerium koostöös valitsemisala asutustega on käivitanud kriisideks valmisoleku tõstmiseks mitmeid ennetus- ja teavitustegevusi nagu näiteks kampaania „Varu enne maru!“. Samuti teeme ettevalmistusi asukohapõhise mobiiltelefonidele suunatava ohuteavituse süsteemi kasutuselevõtuks juba selle aasta lõpuks. See aitab elanikele ja asutustele õigel ajal ohtudest teada anda.

Riigiasutuste jaoks olid ilmselt kõige olulisema mõjuga rollijaotuste täpsustused kriisireguleerimise valdkonnas. Tsiviilkriisideks valmistumine ja riigikaitse ühendati eelmisel aastal üheks tervikuks, mida koordineerib nüüd Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei. See võimaldab riigil tervikuna olla valmis erinevateks samaaegseteks kriisideks, kus iga asutus lahendab oma vastutusel olevaid ülesandeid ka kriisis.

Olgu kriis või mitte – Eestit aitab turvalisemaks muuta iga inimene. Keeruline aeg on näidanud, et iga inimene peab mõtlema, mis on need tegurid, mis võivad oluliselt mõjutada iseenda, perekonna aga ka kogukonna igapäevast elu. Näiteks abivajajat märgates, enda kodu turvalisust suurendades, võimalikeks kriisideks vajaminevat varudes ja loomulikult vastutustundliku käitumisega õnnetusi ennetades. Kasulikke näpunäiteid kriisiolukordadega toimetulemiseks leiab ka Naiskodukaitse mobiilirakendusest ja Päästeameti veebilehelt „Ole valmis!“.

Seega on „Eesti 2035“ vaates väga olulisel kohal ennetustöö. See on üks parimaid kaitseid võimalike ohtude vastu. Turvalise keskkonna loome ennetava käitumisega. Riigil peab olema siin juhtiv roll, kuid turvalisse elukeskkonda peab panustama iga inimene.

Toon välja mõned ennetustegevused, millega Siseministeerium ja selle valitsemisala on järjepidevalt tegelenud. Meil on nii erinevaid programme, teavitustegevusi kui ka kodunõustamisi. Eraldi toon näite lähisuhtevägivalla ennetusest: proovisime eelmisel aastal vägivallatsejatele suunatud proaktiivse vestluse meetodit. Selle eesmärk on vägivalla kordumist vältida ja annab võimaluse abistada kõiki pooli.

Tihti on õnnetusi põhjustavate probleemide algallikad aga samad. On ju sotsiaal- ja terviseprobleemid omavahel seotud, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondade üleselt. Selleks leppisime justiitsministri, haridus- ja teadusministri, kultuuriministri ning sotsiaalkaitseministriga kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes. Teine konkreetne näide ennetuse koostöö süsteemseks muutmisest on „Eesti narkopoliitika 2030“ kinnitamine Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjoni poolt. Dokumentidest olulisemgi on nüüd muidugi ka konkreetsed sammud astuda.

Ennetustöös ja turvalisuse suurendamisel on oluline roll ka kohalikel omavalitsustel ja kohalikul võrgustikutööl. Turvalisusealast võrgustikutööd on juba aastaid tehtud. Nüüd tuleb sellega mõtestatult edasi liikuda ja selleks oleme koostamas omavalitsuste turvalisuse nõukogude kontseptsiooni. Plaanime juba sel aastal erinevaid tegevusi kohalike omavalitsuste toetamiseks.

Kuidas aga veel kaasa aidata kohalike omavalitsuste rollile turvalisuse suurendamisel ja ennetuses? Hea näide on tänavu märtsist jõustunud liiklusseaduse muudatused. Tänu sellele saavad omavalitsused võimaluse koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga paigaldada kohalikele teedele kiiruskaameraid. Seejuures pool liikluskaamera trahvisummadest laekub edaspidi kaamera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse. Tekkivat tulu saavad omavalitsused kasutada ka eelkõige liiklusturvalisust häirivate probleemide lahendamisel. Kahtlemata on see olnud õige suund.

Täna siin siseturvalisuse tulevikust rääkides on oluline tõstatada ka küsimus, kas lisaks politseile võiks turvalisuse tagajate ring olla laiem. Ohtliku kurjategija tabamine on mõistagi politsei töö ja ka jääb selleks. Teisalt on politseil ka selliseid ülesandeid, mida võiksid täita näiteks kohaliku omavalitsuse korrakaitsjad. Juhul, kui kohalikul omavalitsusel on see tahe. See poleks kohustus.

Toon siinkohal näiteks Hollandi. Kohalikke korrakaitseametnikke võetakse seal kui piiratud politseiõigustega ametnikke. Nende tööülesandeks on tegeleda ka väiksemate õigusrikkumistega.
Nagu eelpool viitasin, oleme viimastel aastatel pidanud lahendama erinevaid kriise, kus politsei on olnud eesliinil. Nii kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksused kui ka turvafirmad on sellel perioodil olnud politseile suureks toeks ja saanud oma ülesannetega hästi hakkama.

Fakt on ka see, et politseinike arv on täna läbi aegade väikseim. See on valukoht, mis vajab lahendust.

Seega turvalisuse teenusepakkujate ringi laiendamine tooks valdkonda inimesi juurde, aitaks jagada koormust, tekitaks jõu-õla ning oleks abiks elanikkonna heaolu ja turvalise Eesti tagamisel.

Tõenäoliselt olete kõik kuulnud ütlust „inimesed on meie suurim vara” ja siseturvalisuse ning sisejulgeoleku valdkondades see tõesti nii ka on. Ühiskond hindab nende tööd kõrgelt ja seda näitab ka inimeste usaldus politseinike, päästjate ja Häirekeskuse töötajate osas. Nimelt on tegemist endiselt kolme kõige kõrgemalt usaldatud asutusega Eestis.

Töötajate hoidmiseks ainuüksi sellest aga kaugeltki ei piisa. Personali hoidmiseks püüame pidevalt parandada nii töökeskkonda kui arengu- ja karjäärivõimalusi, kuid mööda ei pääse palgaküsimusest. Suur mure on politseinike, päästjate ja päästekorraldajate miinimumpalkadega. Möödunud aastal oli võimalik tänu riigieelarvest saadud lisarahale ja siseturvalisuse asutustes tehtud ümberkorraldustele tõsta miinimumpalku politseiametnikel 11,5%, päästjatel 11,4% ning päästekorraldajatel 6,4%. See aga pole kaugeltki piisav.

Jah, palkade konkurentsivõimelisena hoidmiseks on siseturvalisuse ja sisejulgeoleku ametid teinud ja teevad ka edaspidi võimalusel enda tegevustes ümberkorraldusi. Teisalt sisemistest ümberkorraldustest enam ei piisa. Toon siinkohal näite. Kui vajaminev palgatase tuleks tagada asutuste niinimetatud omavahenditest, siis 2025. aastaks oleksime sunnitud koondama pooled Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajad. See ei ole mõeldav, sest järeleandmisi abi osutamise kiiruses, elude ja vara päästmises me lubada ei saa.

Samuti on siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv alates 2008. aastast vähenenud 18% ja ees on ootamas suur pensionile jäämise laine nii politseinike kui päästjate seas.

Seega on järgmiste aastate suur väljakutse pakkuda siseturvalisuse valdkonnas väärilist töötasu ja tagada uute töötajate väljaõpet vajalikus mahus. Nendesse valdkondadesse on tarvis edaspidi suunata senisest rohkem riigieelarvelisi vahendeid.

Rõhutan, et siseturvalisuse tagamine ja loomine ei ole kulu. Möödunud aastal mõõtsime ära Päästeameti ning Politsei- ja Piirivalveameti panuse ühiskonda. Selle järgi toob Päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas ligi miljard eurot ning Politsei- ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda ületab mitu korda neile riigieelarvest suunatud raha.

Reageerivate asutuste kõrval mängivad siseturvalisuses suurt rolli meie rohkem kui 4000 vabatahtlikku. Suurepärased inimesed,  kelles peitub asendamatu jõud. Vabatahtlikud reageerivad õnnetustele, kindlustavad tagalat päästetöödel, tagavad liikluses turvalisuse ja  aitavad kaasa liiklusjärelevalve tegevustes ja ennetustöös. 2021. aastal lisandus vabatahtlikuid päästjate ja merepäästjate ridadesse. Ka on vabatahtlikud abis riigiinfo telefoni 1247 kõnedele vastamisel.

Kuigi abipolitseinike arv vähenes 4% võrra, siis tänu nende mitmekesisemale kaasamisele abipolitseinike töötundide arv hoopis suurenes. Plaanime ka edaspidi siseturvalisuse vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegeleda sellega, et vabatahtlik tegevus oleks mitmekülgsem ja olemasolevatel vabatahtlikel neile sobivad osalusvõimalused.

Peame olema tänulikud, sest mida enam tegutsevad vabatahtlikena erineva tausta ja kogemusega inimesed, seda paremaid lahendusi leitakse. Seda edukamalt suudame ka tulevikus siseturvalisuse valdkonnas õnnetusi ennetada ja kiiresti abi anda.

Selleks, et tagada siseturvalisuse võimalikult kõrgel tasemel, oleme pidanud oluliseks kaasajastada siseturvalisuse loojate ja hoidjate töötingimusi. Viimase aasta jooksul on meie töötajad kolinud mitmesse uude või renoveeritud hoonesse: Mõned head näited: Pärnu ühishoone, Sillamäe ühishoone ja Valga politseijaoskond. Ehitusjärgus on Kaitsepolitseiameti maja, Kohtla-Järve ja Kiviõli ühishooned ning uue ilmega päästekomandod on valmimas Türile ja Ruhnu saarele. Projekteerimisel ja järjekorras on veel hulk hooneid: Kilingi-Nõmme, Viljandi, Jüri, Haapsalu, Paide, Jõgeva komandod.

Omaette oluline suund  on siseturvalisuse töötajate järelkasvu ning täiendõppe võimaluste oluline paranemine. Oleme otsustanud, et laiendame Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja harjutusväljakul väljaõppe võimalusi. Need on kõik olulised investeeringud, et suudaksime tulevikus veelgi kvaliteetsemalt abi osutada.

Paari sõnaga ka muudatustest seadusandluses, mis aitavad siseturvalisust efektiivsemalt ja nutikamalt luua ning täna ja homme hoida.

Head Riigikogu liikmed, teie kaasabil võtsime vastu seaduse, mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi isikuandmeid. Tänu sellele saame näiteks senisest efektiivsemalt kuritegevuse vastu võidelda, tagada ühiskonnas turvalisust ja kaitsta isikuandmeid tänapäevaste kõrgetasemeliste vahenditega.

Välismaalaste seadus, millega pöörame tõsist tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele – seda nii töö- kui ka õpirändes. Teisalt soodustame talentide ja investeeringute jõudmist Eestisse.

Lisaks, täna siin saalis teie poolt heakskiidu saanud eriteenistuste ühtlustamise eelnõu, mis käsitleb siseturvalisuse töötajate ja vabatahtlike erinevaid sotsiaalseid tagatisi ning teenistusregulatsioone.

Hetkel käib uue valmisoleku seaduse väljatöötamine, millega muudetakse tsiviilkriisideks ja riigikaitseks valmistumisel rollid veelgi selgemaks. Siseturvalisuse asutused on esimene kaitseliin ja seepärast on meile oluline selge õiguslik raamistik ja laiapindne koostöö nii valmistumisel kui ka kriiside lahendamisel.

Tööpõld on aga lai. Isikut tõendavate dokumentide väljastamise süsteemi parendamiseks töötame suunal, et leida teenusepakkuja, kes koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga väljastaks isikut tõendavaid dokumente nii Eestis kui ka Soomes. Samuti töötame alternatiivsete lahendustega paigaldada väljaspoole teenindussaale digikioskid, mis aitaks tuua teenused Eesti inimestele lähemale. Seeläbi ei peaks näiteks dokumendi foto tegemiseks ja sõrmejälgede andmiseks või dokumendile järele minemiseks minema ilmtingimata PPA teenindussaali.

Lõpetuseks avan põgusalt ka kodanikuühiskonna valdkonna teemasid.

Üks oluline väljakutse, mis meil „Eesti 2035“ vaates ees seisab, on see, et kohalikud omavalitsused teeksid kohalike elanike ja kogukondadega süsteemset võrgustikupõhist koostööd. Suur osa kodanikualgatusest toimub just kohalikul tasandil. Sealt saavad inimesed tihti oma esimese kogemuse kodanikuühiskonnas osalemisega. Samas on kohalikul tasandil vajaka süsteemsest koostööst kohalike elanike ja kogukondadega. Oluline on tekitada kogukondades üle Eesti huvi ja valmisolekut kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida ning selleks vajalikke koostöövorme. Meil on plaanis sellele kaasa aidata. Näiteks töötame välja kogukonnakeskse lähenemisviisi mudeli.

Samuti annaks paremaks lihvida ka õigusraamistikku: näiteks luua võimalusi, et rahastajad saaksid finantsiliselt toetada lisaks registreeritud vabaühendustele ka niinimetatud mitteametlikke kodanikualgatusi. Või määratleda selgemalt kohaliku omavalitsuse ülesannetena piirkonna kogukondade võrgustamise. See kõik aitab kaasa kogukondade arengule. Mida tugevamad on meie kogukonnad, seda tugevam on meie riik.

Siseministeerium on sõlminud sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostöökokkuleppe. Selle eesmärk on kinnitada kõigi osapoolte huvi tegeleda valdkonna organisatsioonide ja sotsiaalse innovatsiooni tervikliku arendamisega.

Samuti on järgnevate aastate üheks prioriteediks luua fond, millega toetame kodanikuühiskonna uuenduslikke ja innovaatilisi algatusi. Meie ülesanne on luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond ja viljakas pinnas, et nad saaksid seda kõike teha.

Lõpetame positiivse noodiga. Märgatav areng toimus Eesti elanike heategevuses osalemises. Ajavahemikul 2015–2020 on heategevuseks annetamine kasvanud 58%, kusjuures püsiannetajate osakaal elanikkonnast oli eelmisel aastal 19%.

Kokkuvõttes saab öelda, et oleme juba mitu aastat koos kriisidega elanud, kuid tänu tublidele Eesti inimestele oleme saanud nendega üheskoos ja ühte hoides edukalt hakkama. Miks ma ütlen üheskoos – sest kriisides loeb iga inimese, ettevõtte, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja paljude teiste panus.

Siseministeeriumi valitsemisala töötab iga päev selle nimel, et turvatunne Eestis säiliks ja et inimeste teadlikkus oma kriisirollist tõuseks. Turvalise elukeskkonna saavutab kõigi ühise töö, hoole ja vastutuse tulemusena.

Tänan kuulamast!