Valitsus kehtestas Eesti mereala planeeringu

Virtsu tuulepark. Foto: Scanpix

Valitsus kehtestas neljapäeval Eesti mereala planeeringu, mille alusel toimub edaspidi merel tegevuste korraldamine.

Planeering reguleerib erinevate valdkondade tegevusi, seab kooskasutuse põhimõtted ning avab perspektiivid uutele merekasutusviisidele. Paralleelselt jäävad kehtima Pärnu ja Hiiu merealade varem kehtestatud planeeringud, teatas rahandusministeerium.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul oli mere ruumiline planeerimine hädavajalik merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks. “Meie merekasutus on muutunud, traditsiooniliste tegevuste kõrvale, näiteks kalapüük ja laevasõit, on lisandunud uued kasutusviisid, nagu vesiviljelus ja tuuleenergeetika. Kõik vajalikud tegevused peavad ära mahutuma, seda nii mere seisundit kui ka üksteist kahjustamata,” märkis minister.

Tema sõnul on planeeringut pikisilmi oodatud ning nüüd on olemas selged juhised, mis mereruumis tegutsemist orienteeruvalt järgmisel 15 aastal suunavad ja raamistavad ning ka uued suunad saavad hakata arenguperspektiive seadma.

Mereala planeeringu koostamine vältas kokku pea viis aastat. Protsessis osales kas eksperdi, partneri või kaasatavana sadu inimesi. “Niivõrd mahukat ja laia haardega mereala planeerimist viidi meil läbi esimest korda. Kaasati maksimaalselt kõiki asjaomaseid huvigruppe arendajatest looduskaitsjateni ning kaluritest sukeldumisfännideni,” rääkis rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok.

Tema sõnul ei ole planeeringus muudetud nõudeid harjumuspäraste tegevuste puhul, milles on reeglid valdavalt välja kujunenud, vaid nende puhul on püütud erinevaid huve arvestades tagada selged toimimise põhimõtted.

“Keskenduti rohkem kooskasutusele ja uutele valdkondadele. Näiteks tuuakse energiatootmiseks välja meretuuleparkide rajamiseks sobivad alad ja perspektiivsed kaablikoridorid maismaaga ühenduseks. Samuti arvestades valdkonna kiiret arengut, alad, kus vesiviljelust arendada ei saa,” selgitas Ennok.

Ta märkis, et mereplaneering on tegutsejatele abiks ja ühtlasi merele kaitseks. Just võimalike negatiivsete mõjude ära hoidmiseks on määratud tingimused, mis kohustavad arendajaid läbi viima uuringuid, tegema koostööd omavalitsustega ning kaasama protsessidesse kohalikku kogukonda.

Planeeringu ruumilise lahenduse väljatöötamisel hinnati lisaks keskkonnamõjudele ka mõjusid inimeste tervisele ning sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskeskkonnale, et jõuda lahenduseni, mis oleks sobiv nii looduse kui ka inimeste vaates. Uute tegevuste ja objektide planeerimisel on võetud arvesse ka Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist.

Kehtestatud mereala planeering on aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning on juhiseks ettevõtjatele, investoritele, kohalikele omavalitsustele ja rannikukogukondadele.

Järgmises etapis, hoonestus- ja ehituslubade menetluses läbiviidavate uuringute tulemusel selgub, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt planeeringus määratud aladel on võimalik erinevaid objekte rajada. See muudab senist üksikotsustel põhinevat praktikat.

Mereplaneeringu kohaldamiseks koostati tegevuskava, mis võimaldab muu hulgas jälgida, kas tegevused liiguvad soovitud suundades ning toetavad planeeringus seatud eesmärke.

Eesti mereala planeeringu kehtestamine on eesmärgiks seatud ka valitsuse tegevusprogrammis. Kooskõlas planeerimisseadusega vaadatakse planeering üle iga viie aasta tagant ning antakse valitsusele ülevaade selle aja- ja asjakohasusest.

1 Kommentaar
  1. ?! 1 sekund ago
    Reply

    KUIDAS? on see nerele kasulik, nende tiivikute paigutamine? On teil Neptuniga kokkulepe ?
    Kõik kalad ja mereloomad PÕGENEVAD, kes kuhu. Linnud HAKITAKSE .

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.