Andrei Korobeinik: Romek Kosenkraniuse luigelaul

Pärnu linnapea Romek Kosenkraniuse käitumine tundus lihtsalt liiga rumal, et seda uskuda, möönab Andrei Korobeinik, kui meenutab suvepealinna koalitsiooni lagunemiseni viinud sündmusi. Aga intervjuus tuleb peale poliitika juttu ka paljust muust – näiteks sotsiaalmeedia tähtsusest ja toiduvalmistamise omapärastest viisidest.

Pärnu poliitmaastik elas septembris läbi kergemat sorti raputuse, kui linnapea Romek Kosenkranius selja taga salakokkuleppeid sõlmis ja Keskerakonna reetis. On Sul aimu, miks müüs Romek Kosenkranius oma usalduse maha 5 miljoni euroga, mida Reformierakonna ja Isamaa poliitikud lubasid silla ehituseks riigieelarvest tuua?

Keskerakond on Romek Kosenkraniust toetanud hästi mitu aastat. Kaks korda on appi tuldud väga keerulistes olukordades, mõlemad korrad jätkas ta linnapeana tänu Keskerakonna toetusele. See, et Romek otsustas meid reeta, oli minu jaoks üllatav – tema käitumine tundus lihtsalt liiga rumal, et seda uskuda. Aga inimesed oskavad ikka üllatada, ka poliitikas. Romek pidas uue koalitsiooni moodustamise läbirääkimisi meie selja taga, valetades samal ajal nii meile kui ajakirjandusele, et läbirääkimisi ei toimu ja vana koalitsioon toimib. Pärast sellist käiku ei jäänud tal Pärnu poliitmaastikul ühtegi liitlast ja väga suure tõenäosusega algas uues koalitsioonis tema viimane ametiaeg linnapeana.

Siinkohal tasub meenutada, et just Toomas Kivimägi (Reformierakond) ja Andres Metsoja (Isamaa) olid varasemalt blokeerinud riigipoolse rahaeraldise Pärnu silla ehituseks, mistõttu on protsess veninud ja oluliselt kallimaks läinud. Miks Kivimägi ja Metsoja kodulinna arengu vastu tegutsesid?

Tegemist on võimuga kauplemisega, mida kahjuks tuleb aeg-ajalt ette nii kohalikus poliitikas kui ka riigi tasandil. Andres ja Toomas usuvad, et nüüd on nad „sillaehitajad“ ja rahvale jääb just see meelde. Reaalsus on aga teine – just tänu Andresele ja Toomasele ei alustanud Pärnu linn ehitusega siis, kui hinnad olid madalad. Taavi Aas Keskerakonna majandusministrina pani sillaraha ettepaneku valitsuselauale neli korda, kuid kõik neli korda oli see alguses Metsoja ja siis Kivimäe poolt blokeeritud. Uue kesklinna silla ehitus algab igal juhul järgmisel aastal, kuid rahva poolt armastatud „Luige“ projekti eelarvest on linnal nüüd vaid pool käes. Sild tuleb, kuid kallim ja koledam, kui esialgu plaaniti. Paraku on Andres Metsoja ja Toomas Kivimägi „Luige“ tapjad, mitte sillaehitajad. Pärnakad seda ei unusta.

Ajal, kui Keskerakond oli Vabariigi Valitsuses ja Pärnu linnavalitsuses, tehti suvepealinna ridamisi suuri investeeringuid: lennujaama rekonstrueerimine, Rail Baltica, jalgpallihalli ehitus jne Kas Romek Kosenkraniuse jaoks oli kõigest sellest vähe või langes ta Toomas Kivimägi ja Andres Metsoja mesijutu ohvriks?

Investeeringuid Pärnusse võiks alati rohkem olla, sellest pole kahtlustki. Neljarealist Via Balticat ootame juba aastakümneid ja niipea pole seda tulemas. Kui vana kesklinna sild oli Eesti Vabariigi kingitus Pärnu linnale, siis uue silla jaoks leidis valitsus vaid 10% projekti eelarvest, ja uue silla projekt tuleb esialgsest plaanist palju tagasihoidlikum. Investeeringuid Pärnusse oleks palju rohkem, kui Pärnu saadikud ajaksid Pärnu asja.

Eestis kehtib juba oma seitse aastat nn kahe tooli seadus, mis võimaldab Riigikogu liikmetel osaleda kohalikus poliitikas. See tekitab väga soodsa pinnase võimuga kauplemisele – investeeringuid riigieelarvest saab siduda näiteks sellega, kas oled kohalikus koalitsioonis või mitte. Ja tänu sellele seadusele ei suuda tublid kohalikud tegijad valimistel Riigikogu saadikutele erakonna sees konkurentsi pakkuda. Kohalikele inimestele meedia rambivalgust lihtsalt ei jätku, seega metsojadest ja kivimägedest me niipea lahti ei saa.

Mida ütled neile, kes ütlevad, et poliitikas ei maksa mehesõna midagi ja kõik on vaid omakasu peal väljas?

See kindlasti ei ole nii. Väga paljud poliitikud teevad oma tööd selleks, et maailma paremaks muuta. Eesti ei ole kõrge korruptsiooniriskiga riik – muidugi võib juhtuda, et tuhandete poliitikute seas on keegi, kes satub seaduskaitseorganite huviorbiiti, aga usun, et enamus said juba aru, et isegi pastakat ei tasu kontorist koju kaasa võtta. Probleem võib tekkida siis, kui võim muutub eesmärgiks omaette – nii nagu juhtus praegu Pärnus. Sellest kaotavad kõik.

Sa oled alates 2011. aastast töötanud Riigikogus erinevatel perioodidel kokku ligi kuus aastat. Millised on Sinu töövõidud?

Poliitika on üldiselt tiimimäng ja kõik need „töövõidud“ ei ole kindlasti ühe inimese saavutused. Minu esimesel hooajal Riigikogus pälvisin parima seaduse auhinna avatud andmete seaduse eest, mis lubab erasektoril ehitada enda e-riigi teenuseid. See oli väga pikk ja põhjalik koostöö valitsuse, ametnike ja teiste saadikutega. Vahepeal ma Riigikokku ei kandideerinud, aga viimasest hooajast meenub näiteks vaktsiinikahjustuste fondi loomine, millesse uskusid üsna vähesed, hallide passide taastootmise lõpetamine (nüüd Eestis sündinud lastele halli passi ei väljastata) või kasvõi lemmikloomade register, mis küll jäi seisma seoses muudatustega koalitsioonis, kuid usun, et järgmises Riigikogus saame selle lõpuni viia.

Selja taha on jäänud erakordselt kuum suvi, mis tõi Pärnusse sadu tuhandeid turiste. Ilmselt on tehtud esmased kokkuvõtted – mis läks hästi ja mida on vaja timmida?

Nii see kui eelmine suvi olid väga ilusad ja kuurortlinna jaoks on ilm muidugi tähtis. Jah, Pärnus oli väga palju rahvast. Koroonakriis on toonud suvepealinna Eestimaa turiste, kuid välismaa külaliste kättesaamiseks peab nüüd väga palju vaeva nägema. Oleme käivitanud lennuühenduse Soome ja Rootsiga, Pärnu-Helsingi liin oli väga menukas, Stockholmi reis mitte nii väga. Järgmiseks aastaks on see kindlasti mõttekoht. Pärnu lennujaam saab linnale palju lisaväärtust tuua, aga lennuplaaniga peame vaeva nägema.

Kui palju tajuvad Pärnu majutusasutused konkurentsi Jurmala ja Palangaga või pigem üritatakse olla paremad kui Haapsalu, Kuressaare ja Narva-Jõesuu?

Palanga on täna kahtlemata Baltimaade edukaim kuurort ja Pärnu jaoks on see kindlasti eeskuju. Ka nende puhul mängib väga suurt rolli lennujaam, leedukad on enda regionaallennujaamade arengutega meist paar sammu ees. Ka Eestis peame mõtlema, kuidas tuua uued lennuühendused Pärnusse või Kuressaarde, mitte ainult Tallinnasse.

Pärnu suur eelis on see, et tegemist on siiski nö päris-linnaga, kus lisaks hotellidele ja spaadele on ka muud elu. Oleme viimastel aastatel aktiivselt panustanud üritustele, mis toimuvad väljaspool suvehooaega. Meil on valgusfestival, restorani- ja kohvikunädalad, jääfestival, terve rida muusika- ja kultuuriüritusi ning väga palju sporti. Pärnus on talvel avatud pea kõik hotellid ja restoranid, mis on suur eelis näiteks Haapsaluga võrreldes. Nüüd muidugi valitsuse otsuste tõttu võib muutuda kõik.

Kirjutasid augusti lõpus avaldatud arvamusloos, et ettevõtetele sotsiaalelektrit anda on odavam kui nende pankrotilaine. Vabariigi Valitsus on teisel seisukohal, sest nende abipakett toetab ettevõtlust vaid näpuotsaga. Eelmisel talvel, kui Keskerakond oli valitsuses, jagus tähelepanu ka firmadele. Milliseks eesootav talv kujuneb? Konkreetselt Pärnust rääkides – kas spaadel ja hotellidel õnnestus suvel piisavalt rasva koguda, et külm ja pime aeg vastu pidada?

Vabariigi Valitsus on otsustanud, et suuremad elektritarbijad – spaad, tehased jne – jäävad toetusest ilma. Pärnu jaoks tähendab see spaade kinnipanekut. Võimalik, et mõni üksik spaahotell jätkab tööd, aga üldiselt võime talveperioodil turismi unustada. Kindlasti lõpetavad töö ka mõned tehased. Pärnu on küll kuurortlinn, kuid pool töökohadest on meil hoopis tööstuses ja tootmises.

Kui valitsus ei mõtle ümber, siis meid ootab tõsine majanduskriis, millest taastumine võib võtta aastaid. Tehased lähevad kinni ja üldjuhul ei saa neid „korraks“ kinni panna. Inimesed kaotavad töö ja kõik sellega kaasnevad toetused on meeletu kulu riigieelarvele. Palju lihtsam oleks ajutiste toetusmeetmete rakendamine – samuti suur kulu, kuid mõneks kuuks, mitte aastateks.

Keskerakond pidas septembri keskel Pärnus volikogu istungit ja pärast seda tehti ühine telgikampaania. Milline oli tagasiside?

Keskerakond teeb telgikampaaniaid üle Eesti, alustasime tõepoolest Pärnu kesklinnas. Mäletan, et mõned kohalikud erakonnakaaslased olid skeptilised – Keskerakonnal on rasked ajad, toetus madal, inimesed on negatiivselt meelestatud. Reaalselt aga ei olnud ühtegi negatiivset kommentaari. Rahvast oli palju ning keegi ei hakanud meid sõimama või kritiseerima. Tundub, et Keskerakond juhib tähelepanu olulistele teemadele, mis inimesi kõnetavad. Nii et julgustan inimestega suhtlema, ka nendega, kes ei ole Keskerakonna valijad. Selline võimalus poliitikutega olulistel teemadel rääkida on paljudele väga vajalik.

Riigikogu valimised toimuvad 5. märtsil. Millise meeskonnaga läheb Keskerakond Pärnumaal parlamendivalimistele vastu?

Pärnus üritame teha ühtlaselt tugeva nimekirja, kus valijate toetuse saaksid kõik, mitte vaid esinumber. Meie tiimis võiks kindlasti rohkem noori inimesi olla, nii et julgustame kõiki meiega ühendust võtma! Järgmised valimised ei tule Keskerakonnale lihtsad. Meil on väiksem eelarve ja oleme Toompeal koalitsioonist välja jäänud. Kuid Keskerakond on ainuke poliitiline jõud Eestis, mis ehitab sildu ühiskonnas, mitte ei ürita vastandamisest poliitilist kapitali teenida. Ma usun, et paljud valijad hindavad seda rolli kõrgelt, nii et olen meie perspektiivide osas mõõdukalt optimistlik.

Andrei, Sul on Facebookis üle 17 tuhande jälgija. Mis on Sinu edu saladus?

See number pole just meeletult suur, Kim Kardashianil on veel korralik edumaa. Sotsiaalmeedia ei ole aga pelgalt reklaamikanal, see on mugav võimalus inimestega vahetult suhelda. Poliitikas on väga oluline kiiret tagasisidet saada, Facebook ja Instagram seda võimaldavad.

Pakun, et eriti palju on külastajaid reedeti, kui avaldad järjekordse põneva fakti. Tegemist on äärmiselt huvitavate tähelepanekutega – kust ammutad inspiratsiooni?

Ma loen hästi palju raamatuid. Kahjuks küll mitte nii palju nagu lapsepõlves, kui nädala keskmine oli kolm raamatut. Praegu on tempo langenud mitu korda, kuid siiski, raamatutes on palju põnevaid fakte. Ja lisaks raamatutele on väga palju huvitavat ümberringi ning mõni teema jääb meelde vestlustest sõpradega, mälumängudest jne. Kui mõni teema pakub huvi, siis panen selle kirja ja pärast uurin detaile.

Üks legendaarsemaid postitusi on see, kus Sa kirjeldad nõudepesumasinas lõhe küpsetamist. Kas soovitad ka teistel kalatoidust lugu pidavatel inimestel seda proovida?

See on tõepoolest väga maitsev roog. Olen seda päris mitu korda teinud ja tulemus on alati olnud perfektne. Paraku on tänaseks kordades tõusnud nii elektri kui lõhe maksumus, nii et sellise toidu valmistamine võib paljudele üle jõu käia. Kunagi olen lugenud, kuidas New Yorgi kodutud inimesed valmistavad liha pesumasinas (USA-s saab pesu pesta iseteenindus-pesulates). Viskad vaakumpakendis liha koos oma pesuga masinasse ja paari tunni pärast on puhas pesu ja maitsev toit käes. Pole seda veel katsetanud aga kunagi kindlasti proovin. Sellist meetodit võib kana või sealihaga katsetada, veiseliha eeldab süsteemsemat lähenemist.