Riigikogu sotsiaalkomisjon kiitis heaks muudatusettepanekud eelnõule, mille kohaselt pikeneb haigushüvitise maksmise ajutine kord kuue kuu võrra ja jätkuvalt hüvitatakse haigeks jäänud töötajale kodus olemine alates teisest haiguspäevast.
2021. aasta algusest kehtiv ajutine haigushüvitiste maksmise kord pikeneb eelnõu järgi järgmise aasta 30. juunini. Eelnõu kohaselt on töötaja omavastutus esimene haiguspäev. Tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ja haigekassa alates kuuendast päevast.
Hinnanguliselt nõuab see haigekassa eelarvest 16 miljonit lisaeurot. Haigekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul on see raha 2023. aasta eelarves olemas. Haigushüvitis on rahaline kompensatsioon, mida makstakse ravikindlustatud inimesele, kellel jääb haigestumise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Komisjoni aseesimehe Siret Kotka sõnul on haiguste hooajajal inimestele vastu tulemine ainuõige. „See on kindlasti samm inimeste suunas, kuid riigi eesmärk peab olema suurem. Tuleb minna inimeste aitamisega kaugemale – ajutise muudatuse pikendamise asemel tuleks see kehtestada püsivana,“ märkis ta.
Keskerakonna algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu on riigikogu täiskogu päevakorras 28. detsembri erakorralisel istungjärgul.
“Maaleht portreteerib oma jõulunumbris Ukraina sõjapõgenikku Tetianat, kes:
1. Üksikemana elab prestiižikas Kalamajas kaminaga korteris vaatega merele, mille 600-eurose üüri maksab tema eest Tallinna linnavalitsus.
2. Tööle Mustamäele ei taha minna, kuna kes siis tema viiendas klassis õppiva tütre kolme trammipeatuse kaugusel asuvasse kooli viib.
3. Kursustele minna ei kavatse.
4. On pahane ametnike peale, kes ütlevad, et kui ta ei lõimu, saadame Eestist välja.
5. Kodumaale tagasi minna ei kavatse.
6. Tahaks leida endale jõuka Eesti mehe.
Maalehe endise peatoimetajana olen hämmingus. Kui leht on otsustanud sellise loo avaldada, tähendab see, et selliseid inimesi on hulgaliselt.
Huvitav oleks kuulda, mida meie endi üksikemad, kes peavad ise oma eluga hakkama saama, Tetiana mõtetest arvavad.”
«…Vilja Laanaru (Savisaar) on oma raamatus Jüri Pihli äraminekut hotelli “Viru” turvatöölt seletanud ühe turvapealikule õnnetult lõppenud kontaktiga, kus teine osapool oli kergete elukommetega soomlanna. Paarikest olevat filmitud mitte kõige sündsamas asendis. Seda tegevust, mida Pihl soomlannaga harrastas, ei peetud nõukogude miilitsatöötaja jaoks moraalseks. Lubja tänavas olevat kokku tulnud miilitsa parteiaktiiv, et arutada parteikaaslase amoraalset käitumist, kuna asi oli suure kella külge läinud. Moraali vastu eksinut ähvardas parteist väljaviskamine, kuna kommunistile ei peetud kohaseks lõbutseda kapitalistlikust riigist saabunud turistiga – ikkagi klassivaenlane! NLKP-st väljaviskamine tähendas ühtlasi ka seni edukalt kulgenud miilitsakarjäärile krahhi. Keegi parteiaktiivil kohalolnuist on jutustanud, et Pihl sulgenud end WC-sse ning ähvardanud maha lasta, kui ta kommunistlikust parteist välja visatakse…»