Peaaegu iga päev kuuleme uudiseid järjekordsest omavalitsusest, kes keerulise finantsolukorra tõttu on sunnitud raamatukogude, kultuurimajade või koolimajade uksi sulgema.
Mitu linna ja valda on pöördunud nõu ja abi saamiseks rahandusministeeriumi poole. Viljandimaal on praegu enim kuulda olnud Põhja-Sakala ja Mulgi vallas toimuvast. Valjult räägitakse Võrumaa Rõuge valla päästeoperatsioonist. Eriti ettevaatlikuks peaks kõiki muutma ühe Ida-Virumaa suurema linna Kohtla-Järve appihüüe.
Need on vaid üksikud silmatorkavad näited. Omavalitsusjuhtidega otse suheldes avaldavad teisedki muret ning räägivad sulgemisplaanidest ja suurest kokkuhoidmise vajadusest.
Kui raha on varasemast vähem, tuleb seni tehtu, ülevalpeetu ja pakutu üle vaadata. Teeme ju sedasama oma kodus oma eelarvega, kui sissetulekud vähenevad või väljaminekud meist mitteolenevatel põhjustel tunduvalt suurenevad. Paraku ongi see peaaegu kõikides majapidamistes juhtunud: sissetulekud on kasvanud aeglasemalt kui sundväljaminekud toidule, elektrile, toasoojale ja kütusele. Et hädas ei ole enam vaid üksikud pered, inimesed ja omavalitsused, on probleem suur ja vajab riigi tasemel sekkumist.
Veel kord: keerulisemaks muutunud finantsmajanduslikus olukorras tuleb omavalitsustel senised kulutused üle vaadata. Ent laussulgemine ja kõigest loobumine pole võimalik – see kaotaks omavalitsuste mõtte. Keskvalitsus peab oma poliitikat muutma ning kriisides omavalitsustele appi tulema. Omavalitsus tähendab peamiselt ju meie enda inimesi, mitte vallavalitsust või vallamaja.
Toon Põhja-Sakala valla toel mõned näited, mille puhul omavalitsuse enda otsustest otseselt sõltumata on vald varasemast keerulisemas olukorras.
Kõigepealt energia hindade tõusuga seonduv.
Energia hinna tõusu taga on maailmas toimuv, aga peamiselt valitsuse soovimatus või oskamatus kriisis abimeetmeid välja pakkuda. Valimiste tuhinas suure hurraaga tehtud universaalteenus ei aita ei üksikisikuid, ettevõtteid ega omavalitsusi. Üksnes elektri kiire hinnatõus tekitas Põhja-Sakala valla rahakotti peaaegu 70 000 euro suuruse augu. Kui lisada ruumide kütmisele vajaminev ligi 110 000 eurot, siis võrreldes eelmise aastaga on tarvis juurde leida peaaegu 200 000 eurot, et hooned soojad ja valged hoida. Kindlasti on vallal võimalik kasutuses olevaid ruutmeetreid koomale tõmmata, aga see ei tohiks teenuste kvaliteeti halvendada.
Õpetajate palgatõusust tingitud palgasurve on teine oluline teema. Õpetajate palgatõus oli hädavajalik ja peab jätkuma, et nende palk jõuaks ühel päeval 120 protsendini keskmisest palgast. Õpetajate töötasudeks tuleb raha riigilt. Riik kehtestab õpetajate töötasu miinimumi ja annab selle väljamaksmiseks ka ise raha. Paraku tõi õpetajate palgatõus omavalitsustele kaasa suure palgasurve: kui õpetajate palgaraha annab keskvalitsus, siis lasteaiaõpetajate raha tuleb leida omavalitsustel.
Põhja-Sakala näitel on lasteaiaõpetajate palkade tõstmiseks tarvis rohkem kui 300 000 eurot lisaraha. Suurem kui 20-protsendiline inflatsioon ja üldhariduskooli õpetajate palga tõus sunnivad tõstma ka teiste omavalitsuselt tasu saavate inimeste palka, sest vahe õpetajate palgaga käriseb liiga suureks või jäävad need palgad lausa miinimumpalgale jalgu. Surve on eriti tuntav kultuuri-, sotsiaal- ja noorsootöötajate ning eri asutuste majanduspersonali töötasude puhul.
Suurema palga soov on põhjendatud, sest ostujõud on vähenenud ja riigilt palka saavate kultuuritöötajate töötasu on juba peaaegu poole suurem omavalitsuste makstavast. Sama on teiste valdkondade töötajatega. Tõesti, olnuks ka variant rikkuda riigiga kokkulepitut ja lasteaiaõpetajatel palka mitte tõsta, aga see olnuks nonde suhtes ebaaus ja võinuks tähendada nende lahkumist.
Intresside tõusuga seonduv vajab samuti tähelepanu. Euroopa Keskpanga otsustest lähtuvalt on laenuintressid teinud suure hüppe üles. Viimasena tõstis keskpank intresse 2. veebruaril koos sõnumiga, et see ei ole kindlasti viimane tõus. Kui möödunud aastal tasus Põhja-Sakala vald ligi 10-miljonilise laenukoormuse juures intresse 112 000 eurot, siis praeguste teadmiste juures on laenude teenindamine vähemalt 200 000 eurot kallim. Euribori tõusust tingitud laenuintresside tõusu tunnetavad ka inimesed kodulaenu tagasi makstes, samuti ettevõtted.
Ülal toodud kolme näite põhjal on minu koduvallal tarvis leida rohkem kui 700 000 eurot, et olemasolev minimaalses mahus töös hoida. Loomulikult ei ole see kõik, sest ma ei arvestanud näiteks toidukaupade ja kütuse hinna ning töötasu alammäära tõusust tingitud lisakulu. Paraku pole võimalik ka tulumaksu laekumise suurt tõusu planeerida, sest meiegi vallas on mitu ettevõtet olnud sunnitud töötajaid koondama.
Viimaste aastate valitsused on kriisides erinevalt käitunud.
Riigi koroonakriisist edukalt läbi vedanud Jüri Ratase juhitud valitsus toetas inimesi, ettevõtjaid ja ka omavalitsusi. Omavalitsustel aidati soetada isikukaitsevahendeid. Samuti eraldati linnadele ja valdadele erakorralisi investeeringutoetusi, et majandus käimas hoida. Kõige selle tulemusena tuli Eesti koroonapuhangust tingitud majanduskriisist välja Euroopas ühe edukama ja kiiremana. Praegune, Kaja Kallase juhitav valitsus suutis energiakriisis omavalitsustele välja pakkuda vaid surnult sündinud universaalteenuse. Abi palgasurve leevendamiseks või laenuintresside tasumiseks isegi ei arutata.
Tõe huvides peab märkima, et Põhja-Sakala valla raskes olukorras on süüd ka vallajuhtidel. Aastate 2019–2021 uljal laenamisel ja ülejõukäivatel investeeringutel on samuti oma roll. Niisamuti kui möödunud aasta suvel probleeme mittetunnistanud volinikel, kes uinunud olekus ja lootuses, et mured ise mööda lähevad, toiminud koalitsiooni lõhkusid. Peamine kohapealne probleem paistab tulenevat sellest, et võimulolijatel ei jagu tarkust raskest seisust vähem haavatuna välja tulla.
Riigikohus on öelnud, et kui keskvalitsus annab kohalikule omavalitsusele ülesandeid, tuleb kaasa anda raha nende ülesannete täitmiseks. Ikka ja jälle on riik sellest kavalusega mööda hiilinud ning linnad ja vallad keerulisse olukorda surunud. Seni on omavalitsused tihtipeale olnud inimestele kui kaitsekilp, mis on löögi enda kanda võtnud, et nemad pihta ei saaks. Praeguseks on kaitsekilp auklikuks lastud ja vajab märtsivalimiste järel põhjalikku remonti.
EEsti ärieliit Viru ärikatest, metalli- ja metsavarastest ja endistest katusepakkujatest vaid koosnebki. Oma arusaamad ja mentaliteedi tõid nad kaasa ka ärisse. See on üks väga suur põhjus, miks eesti tööandja kohtleb töötajat, kui valge neegrit aastakümneid tagasi USA-s. Nad ei ole siiani aru saanud, et mikrokliima ettevõttes on see, mis inimese tahtmist tööd teha tõstab. Nad ei ole siiani aru saanud, et mitte masinad ei ole rikkus, vaid inimene, kes oskab nende masinatega tööd teha. Masin on hunnnik rauda, kui pole inimest, kes ta tööle paneks. Masinatesse suhtutakse hellitavalt, aga inimstesse kui saasta. MIda ongi tahta neilt eespool mainitud tegelastest. Matsikari
Nüüd on aeg ärgata! Vaata Rosimannuste inimnäljutamist hooldekodus.
Ülehulga aja saan siin näha toredat, ilusat, joolivat, tublit meest. Eks tallegi on tehtud ülekohut aga ma olen kindel et ta polnud milleski süüdi.Nii hullusti siiski ei tehtud kui edgar Savisaarele mis murdis tema rervise- Savisaar oli parimast parim poliitik, meie ajastu suurkuju kellele tehtud ebaõiglus meenutab stalinistlikke kuritegusid. Ehk ei meeldinud see et Toobal sõbrustas temaga ia otsiti temale ka süüdistusi. Reformuerakonna tagatoas töötati välja valesüüdistusi neile kes segasid nende võimuletulekut.Peamone oli korruptsioonisüüdistus aga ise nad süüdi ei mõistetud kui eksisid.Peavoolumeedia on Reformierakonna hääletoru ja eks on inimesi kes usuvad. Ma ei saa aru mille järgi reformierakondlasi vaöitakse aga kindlasti mitte töötulemuste järgi.
Väga sümpaatne inimene Hooliv ja õiglane. tema mure on arusaadav kuid selle valitsuse ajal ei muutu midagi paremaks kahjuks sest neil on muud huvid, sekkumised sinna kuhu pole vaja ehkki maailmas ei muutu sellest midagi ja nad on unustanud et pevad hoolitsema oma rahva heaolu eest.
Valitsusel pole aega tedeleda meie rahva heaolu kindlustamisega.On vaja pugeda EL-u ees kus pole meile mingit abi loota ja vihavaenu õhutada Venemaa vastu. Venemaal on intelligents kõrgel tasemel ja poliitikud on eraldi grupp.Poetakse Bideni ees kes andes surmarelvi ässitas sõda alustama muidu oleks kõik samaks jäänud ja sõda poeks. Biden laseb oma rahvast tappa ehkki kõik oöeks võinud vanamoodi.Las olla Donbass Venemaa mõjusvääris, seal elavad venelased keda 8 aastat koheldi ebainimlikult.Krimm oli varem Venemaa osa aga ukraina rahvusest Venemaa valitseja kinkis selle Ukrainale.Biden sekkub vaid sellepärast et tahab Venemaad nõrgestada kasutades selleks sõda Ukrainas.
Muidugi on Toobal meeldiv inimene ja tema mure meie inimeste halbade elutingimuste pärast õigustatud meie valitsus ei hooli sellest neid huvitavad rohkem relvad tapatalguteks.Venemaal saadi juba siis aru ässitamisest kui NATO ümbritses Venemaad. USA on käinud pommitamas mitmeud riike aga Venemaad nii kergelt kajhustada eu saa ja Ukrainas toimuv sõda aitab seda teha.Biden lasi ju Süüriat pommitada aga seal toimunud maavärina tagajärgi aitavad taastada Venemaa ja Valgevene. Mida küll mõtlevad meie poliitikud et õhutavad vihavaenu. Kas nad tagajärgedele ei mõtle sest see võib väga halvasti lõppeda.VALITSUS PEAB HOOLITSEMA OMA RAHVA HEAOLU EEST JA MITTE TÕMBAMA HÄDA KAELA.
omavalitsused ei ole mingi kaitsekilp inimestele ega loomadele -see on käepikendus parteidele.