Kuno Janson,
Praegu peame usaldama pimesi süsteemi, mille hindamiseks jääb riigikohtul paberhääletuseks mõeldud seaduste tõttu aega väheks. E-valimissüsteemi usaldusväärsust põhjendatakse sellega, et programmi kood on usaldusväärne ja testitud asjatundjate poolt. Samuti on asjatundjate poolt kontrollitud, et kasutusel oli just see testitud programm. Kahjuks pole teada, kes on kõiki asjatundjaid kontrollinud, et nad ei peta. Väike arv avalikkusele vähe tuntud inimesi ei ärata usaldust. Vaja oleks sellise e-hääletuse süsteemi kontrollimise võimalust.
Kui kontrollimise võimalust ei ole, siis see põhjustab umbusku. EKRE erakond kahtleb valimiste tulemustes. Osal inimestel on tekkinud ka ebaõiglustunne, rahulolematus ja jõuetu viha. Inimeste rahu on rikutud.
Suur hulk tekitab usaldust
Kasutatud e-valimissüsteemi tegemisel on see püütud teha võimalikult sarnaseks paberhääletussüsteemile. Paberhääletussüsteemis ei saa tagantjärele kontrollida, kellele minu hääl läks. Seda süsteemi peab pimesi usaldama. Ja seda ka usaldatakse pimesi. Usaldust äratab see, et neid valimisi korraldab suur hulk inimesi. Nii suur, et see on juba osa rahvast. On iseenesest mõistetav, et rahvas on aus ja ei peta iseennast.
Väikest arvu e-valimiste läbiviijaid ja ka kogu häälte liikumist e-masinavärgis on vaja kontrollida. Seda ütleb inimeste sisetunne. Kui paberhääletusele sobib pimesi usaldamine, siis e-hääletusele see ei sobi.
E-hääletuse kontrollitavaks tegemisel tekib aga probleem valimissaladuse hoidmisel. Põhiseaduse § 60 sätestab, et valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed ning et hääletamine on salajane. Ka e-hääletamisel tuleb tagada, et hääletamine toimuks vabalt ning et e-hääl jääks salajaseks. Elektroonilisel hääletusel saabuvad interneti kaudu valimissüsteemi valija isikuandmed ja valitud kandidaadi andmed ühes ümbrikus.
E-häälte lugemisel on vajalik säilitada valija hääle salajasus. Selleks eraldatakse töötlemise käigus e-häälest valija isikuandmed (digitaalallkiri). Peale seda ei ole enam võimalik kontrollida, kellele minu hääl läheb. Kuid e-hääletuse usaldusväärsuse jaoks on selline kontroll hädavajalik.
Näib, et on sundvalik, kas hääle salajasus või valimiste usaldusväärsus. Siiski ei ole asi nii hull. Põhiseadus ei sätesta valimissaladuse säilitamise viisi. Elektroonilisel hääletusel on hääle salajasuse hoidmiseks rohkem võimalusi kui paberhääletusel. Seda saab vajadusel kasutada.
Pimesi usaldada ei saa
Elektrooniline hääletamine peab olema garanteeritult usaldusväärne. Ja see peab ka paistma usaldusväärsena. Oma hääle kontrollimine peab olema sama lihtne kui pangas oma kontol oleva raha kontrollimine.
Valimiste ajal peab alati (lausa igal ajamomendil) näha olema, kui palju inimesi on juba valimas käinud ja kui palju hääli on iga kandidaat saanud. See loob mulje, et ma saan valimiste käiku jälgida. Kui valimised lõpevad, siis peavad lõplikud valimistulemused kohe näha olema. Muidu tekib kahtlus, et keegi korrigeerib valimistulemusi oma huvides. Kogu valimiste käik peab olema elektrooniliselt protokollitud ja protokoll tuleb varustada selliste lugemisvahenditega, et seda suudab lugeda ka ilma eriettevalmistuseta inimene.
Prioriteediks number üks peab olema valimistulemuste usaldusväärsus. Ei tohi tekkida kahtlust, kellele minu hääl läks.
Valimiste salajasusust e-hääletusel saab tagada ka arvuti kast, millele on piiratud arvu isikute juurdepääs. Valve all olev arvuti kast on nagu suur turvaümbrik, mille sisse tulevad interneti kaudu krüpteeritud hääled. Ka peale häälte avamist jäävad hääled elektroonilisele kujule ja ei ole ilma nuhkimise tarkvarata nähtavad. Hääletussaladust ei rikuta. Kuid arvutis olev hääletaja ja häälesaaja vaheline seos võimaldab hääletajal saada vastuse küsimusele, kellele tema hääl läks. Üle kontrollimine annab võimaluse väita, et valimispettust ei ole.
Valimiste arvutit valvavatel isikutel jääb võimalus valimissaladust lekitada. Kuid selle lekitamise eest peavad nad kandma vastutust seaduse ees. Arvuti kasti valvavatel isikutel ei ole aga võimalik valimistulemusi niiviisi võltsida, et see varjatuks jääks. Iga valija saab oma häält kontrollida ja kogu valimiste käiku on lihtne kontrollida protokolli lugemisega.
Kui täielikult kontrollitavat e-hääletussüsteemi ei õnnestu luua või kui seda ei soovita teha, siis tuleb paberhääletusele tagasi minna.
Riigikohus jäi hätta
Praegune seis ei ole rahuldav. Valimiskomisjon viis 2023. aasta riigikogu valimised läbi nii, et riigikohus ei suutnud kõiki valimiste kohta esitatud kaebusi sisuliselt läbi vaadata. Põhjus on selles, et olemasolev paberhääletusele mõeldud seadusandlus ei sobi e-hääletusele.
Kasutatud valimisprogrammi põhimõtteline lahendus oli selline, et valimispettuse puudumist oli väga raske kontrollida. Programmi töö käigus oli hävitatud valija ja kandidaadi vaheline seos. Kaebuste kontrollimiseks kuluv aeg oli selle tõttu ettearvamatult suur. See oli kordades suurem, kui seadusandja poolt selleks antud aeg.
Seaduseandja oli aja määramisel lähtunud paberhääletusest. Lõppkokkuvõttes oli riigikohtult võetud võimalus veenvalt näidata, et kaebused ei ole põhjendatud.
Sellist olukorda oleks pidanud valimiskomisjon ette nägema siis, kui ta tegi e-valimiste programmi valikut. Juba enne e-valimiste programmi juurde asumist on vaja infotöötlemise põhimõtted detailideni läbi mõelda ja kõik olulised infotöötlemise operatsioonid ette näha. Samuti ka kõik kontrollimeetmed. Peab olema juhend programmi loomiseks. Seadusandja peab selle juhendi heaks kiitma kui põhiseaduse tasandi dokumendi.
Teema on neutraalne. Garanteeritult õiglastest valimistest on kõik erakonnad huvitatud. Koalitsiooni ja opositsiooni vaheline koostöö peaks sujuma. Eesti rahvale on vaja midagi kindlat ja usaldusväärset. Jõudu tööle.
Praegune tehniline võimekus ei taga hääletaja füüsilist tuvastamist nagu tehakse valimisjaoskonnas Keskerakonna viga oli selles et oma erakonna old mani Ando Lepsi analüüse peeti eimillekski ja asuti pooldama e pimikuvalimisi Nüüd ollakse oma põhimõttelageduse võrgus ja mäest allasõit jätkub püksid teevad püüli juhtimisel
Polegi
Esmalt tuleb muuta Eesti Põhiseadust nii, et luust ja lihast valija asemel oleksid lubatud valima jumal teab kelle käes olevad plastmasslipakad. Igasugune joga “häälte” kontrollimise ümber on ainult puru silma ajamine ja võhikutele ajaviide.Täna e-hääletavad ainult Venemaa ja Eesti. Teised riigid on rumalad ja ei pea e-hääletamist usaldusväärseks. Meie kõik teame, et Venemaal võltsitakse e-hääli. Meie kõik teame, et Eestis ei ole e-häälte võltsimine võimalik. Ehk on vahe selles, et Venemaal töötavad serverid elektronidega, Eestis aga elektrimolekulidega? Elektronide ja elektrimolekulide suuruse vahe on tuhandeid kordi.
lahend on AVALIK hääletamine. Nagu mõnel toetuslehel on kohe näha kes toetab. Siis saaks kohe teada, et see nõmedik on hääletanud selle tolvani poolt. Ning selles pole midagi halba. ja pärast ei saa keegi iniseda, et tema hääleke ei läinud sinna, kuhu tahtis.
Ma ei saagi aru, miks meil salatsetakse. Kes on meist saanud! Pätid ja vargad!
e-hääletamist ei ole põhimõtteliselt võimalik muuta usaldusväärseks.
Hääletaja isikusamasuse kontrolli enne hääletusruumi sisenemist ning hääletusuumis viibimise privaatsuse tagamist ei ole võimalik elektroonilise kaughääletamise puhul tagada.
Ainuüksi sel põhjusel et hääletaja isikusamasus ei ole e-hääletamisel kontrollitav-ei saa meie e-hääletamise tulemusi pidada seaduslikeks ja legitiimseiks.