Mihhail Kõlvart, Eesti Keskerakonna esimees
Reformierakonna liikmed kinnitasid üle, et neile sobib seitse kvartalit järjest kestnud majanduslangus, töötuse suurenemine, õpetajate palgatõusu kärpimine, jõukamaid soosiv tulumaksureform ja valelik poliitika. Suhtelises ja absoluutses vaesuses elab kokku neljandik Eesti inimestest. Tänane tulemus näitas, et Reformierakonnale tänane olukord ja kurss on neile meeltmööda.
Vägisi jääb mulje, et Reformierakond ei ole ikka veel aru saanud vastutusest mitte ainult enda, vaid Vabariigi Valitsuse töövõime ja eelkõige Eesti tuleviku eest. Kaja Kallase kõne keskendus enesekaitsele, seniste sammude õigustamisele. Loomulikult ei pääsenud ta üle ega ümber Jüri Ratase valitsusest, kelle vastu võetud otsused on kõikides Eesti praegustes hädades süüdi. See kõik on vale ega vääri seetõttu pikemat käsitlemist.
Uued maksutõusud tulevad
Sellest, et Eestis on aastaga lisandunud 14 000 töötut – Lätis näiteks jäi töötuse määr oktoobris septembriga samale tasemele – vaatas peaminister aga mööda. Nagu ka sellest, et uudised pankrottidest ja koondamistest on saanud igapäevaseks tapeediks. Minu soovitus on korraks aknast või siis Stenbocki maja rõdult alla vaadata ning püüda mõista, mis ühiskonnas päriselt toimub.
Reformierakonnal puudub tahe ettevõtetele appi minna ja visioon majanduse elavdamiseks. Ka oma ainsat instrumenti, makse, ei oska nad sihipäraselt kasutada. Kui ajurünnakute ainsaks tulemuseks on maksutõusud kõigile, siis tuleb ausalt tunnistada, et see rehkendus käib Reformierakonnale üle jõu. See võib sobida Reformierakonna keskmisest jõukamale valijaskonnale, kuid mitte Eesti riigile tervikuna.
Ka õpetajate jõulustreiki suhtub Kaja Kallas külma kõhuga. Endal ta süüd ei näe, näpuga saab näidata haridusministri, kes võiks raha leida sisemiste ressursside arvelt, kohalike omavalitsuste, kes pole piisavalt kiiresti väikekoole kinni pannud, ja Tallinna linna, kes peaks õpetajate palgatõusuks oma eelarvest vahendid leidma, poole. Maksutõusude esimesi mõjusid saavad Eesti inimesed tunda juba uue aasta alguses, kui kerkib käibemaks, maikuus lisandub kütuseaktsiisi tõus.
Kaja Kallase senine tegutsemine näitab, et endale pähevõetud asjadest ta niisama kergelt lahti ei lase. Ta rõhutas oma ettekandes, et maksutõusudest ei ole pääsu, ja seeõttu võime olla kindlad, et 2025. aasta riigieelarves haigutav 400 miljoni euro suurune tühimik saab täidetud just uute maksudega. Ideekorje juba käib. Näis, kas Reformierakonna uus juhatus vaatab nii erakonna kui ka peaministri toetuse vabalangust vaikides pealt või antakse esimehele konkreetne korraldus kurssi muuta.
Kallas saab tõsisema sparringupartneri
Me ei saanud teada, kas Kaja Kallas kandideerib Euroopa Parlamenti või mitte. Varasemalt on ta kinnitanud, et Reformierakonna juhina ta seda sammu ette ei võta. Kui Brüsseli tuled siiski ahvatlevana tunduvad – valimised toimuvad juunikuu alguses -, siis peaks Kaja Kallas hiljemalt märtsis peaministriametist taanduma.
Pühapäeval valib endale uue juhi Eesti 200. Suure tõenäosusega võidab veenva ülekaaluga Margus Tsahkna, kes on Kaja Kallasele oluliselt tugevam sparringupartner kui Lauri Hussar. Õpetajate palgatõusu küsimus on Eesti 200-le eksistentsiaalse tähtsusega ja kui Reformierakond selles küsimuses partnerile punktivõitu ei kingi, siis võib juhtuda, et hiljemalt uue aasta alguses näeme juba suuremaid muudatusi Eesti poliitilises mustris.