Jaak Aab linnapea Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees, Keskerakonna aseesimees
Õigel ajal ehk eelmisel aastal hinnatõusu ennetamine ja majanduse elavdamine oleks toonud palju parema majanduse ning eelarve seisu. Kõigepealt mõned faktid lähiajaloost. 2016, aastal sai peaministriks Jüri Ratas. Päranduseks Taavi Rõivase valitsuselt olid miinuses Haigekassa, väikesed pensionid, tulumaksuvaba miinimum 180 eurot, pooleliolev haldusreform vaeste omavalitsustega jne.
Ratase valitsus tõstis maksuvaba miinimumi 500 euroni, maksis pensionäride eest ravikindlustust riigieelarvest, mis võimaldas säilitada arstiabi kättesaadavuse, tõstis omavalitsuste tulusid täiendavalt 200 miljoni võrra, käivitas regionaalprogrammid, maksis p õ l l u m e e s t e l e täismahus toetusi jne. Vaatamata sellele oli riigieelarve 2019. aastal (Riigikogu valimiste aasta) plussis.
Ratase teine valitsus reageeris otsustavalt koroonakriisile – palgatoetus säilitas inimestele töökohad, ettevõtted püsisid konkurentsis ja majandus kasvas 2021.a üle 8 %. Eelarve liikus kiiresti tasakaalu poole ja juba 2022.a laekus eelarvesse 1,2 miljardit eurot rohkem kui varem prognoositi. Keskerakonna tungival nõudmisel pidi Reformierakond nõustuma energiahindade leevendamisega 2021/2022 talveperioodil, tänu millele püsisid hinnad kontrolli all.
Teadlikult miinusesse
Eelmisel suvel oli Kaja Kallas nii hõivatud peaministri positsiooni säilitamisega ja uue koalitsiooni kokkupanekuga, et tal ei olnud tahet ega otsustavust kiiret hinnatõusu ennetada ega leevendada. Olles valitsuses Reformierakonnaga pani Keskerakond eelmisel kevadel lisaeelarve koostamisel lauale paketi energiahindade kasvu ohjeldamiseks ja majanduse elavdamiseks. Selle suurus oli ca 500 miljonit eurot. Vaatamata meie tungivatele püüetele Reformierakond seda ei toetanud. See oli ka tollase valitsuskoalitsiooni lagunemise põhipõhjus. Tulemuseks aga see, et poole aastaga jõudsime kõige kiirema inflatsiooniga ja kõige suurema majanduslangusega liikmesriigiks Euroopa Liidus.
Endine rahandusminister Annely Akkermann (Reformierakond) tunnistas ETV otse-eetris valehäbita, et käesoleva aasta riigieelarve lasti teadlikult miljardiga (tegelikult isegi 1,5 miljardiga) miinusesse. Riigi rahandus olevat kontrolli all ja kärbetest ei rääkinud keegi poolt sõnagi. Küllap oldi tegelikust olukorrast teadlikud, kuid sellest lihtsalt vaikiti. Selle aasta eelarvet tehes jagati enamuses püsikuludeks laiali 1,5 miljardit eurot suures osas Isamaa ja sotside lubaduste täitmiseks. See toitis inflatsiooni nagu bensiiniga tule kustutamine. Tulemuseks oli ka sel aastal jätkunud hinnatõus ja sellest mõjutatud kestev majanduslangus.
Õigel ajal ehk siis eelmisel aastal hinnatõusu ennetamine ja majanduse elavdamine oleks toonud palju parema majanduse ning eelarve seisu. Praegune koalitsioon tegeleb vaid Reformierakonna peamise lubaduse täitmisega, millega antakse jõukamatele inimestele 700 eurot maksuvabastust kuus. Selleks tõsteti kevadel mitmeid makse, kehtestatakse uusi makse ja kärbitakse teadusrahastust, külmutatakse politseinike, päästjate ja sisuliselt ka õpetajate palgatõus neljaks aastaks. Pensionitõusust ei räägita üldse enam. Omavalitsused on pankroti äärel, sest valitsus on pannud neile lisakohustusi, hinnatõus söönud ära suure osa tulusid, aga keskvalitsuse kõrvad on kurdid. Seda kõike oleks saanud ära hoida õigeaegsete tarkade otsustega ja rumaluste ärajätmisega.
Tulekahju kustutamine
Otsida enda eksimustele katet kõrghariduse rahastamise arvelt ja võimaliku limonaadimaksu kehtestamisega on selge tõestus sellest, et valitsus tegeleb tuletõrjuja kombel tulekahju kustutamise mitte ennetustööga. Ja uued halvad uudised – automaks 200 miljonit, 150 miljonit eurot kärbet (sh sotsiaaltoetustest), töötuhüvitise kärpimine 130 miljoni võrra ja kõigele tipuks veel 400 miljonit uusi makse aastas. Viimane on eelarves must kast, sest seda pole koalitsioon sisustanud ja kutsub lahkelt nn „kaasavale maksustamisele“ – inimesed öelge ise, mida me teilt veel ära võtame… Tule taevas appi, nagu ütlesid Lennart Meri ja Andrus Ansip.
Ja kõige tähtsam plaan puudub üldse – plaan, kuidas pöörata majandus tõusule, tõsta ettevõtete konkurentsivõimet ja inimeste heaolu nii lühemas või ka pikemas perspektiivis. Ühesõnaga väga saamatu tegevus nii peaministrilt, rahandusministrilt kui ka kogu valitsuselt. Nende kobarkäki pärast kannatab aga kogu Eesti. Aga küll tuleb ka tasumise tund, selliseid otsuseid ja otsusetust ei suuda valija isegi nelja aastaga unustada.