Reformierakonna üldkogu kõnede voor oli uinutavalt igav ning ligi tunni aja jooksul ei kostnud mitte ühtegi uut ideed Eesti inimeste heaolu parandamiseks ega majanduskasvu taastamiseks, leiab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Tanel Kiik.
Küll aga kõlasid kohustuslikud süüdistused Jüri Ratase valitsuste ja EKRE aadressil, kes on süüdi kõigis tänase valitsuse hädades, varjamatu kriitika palgatõusu nõudvate õpetajate suunal ning inimesi juba nõrkemiseni ära väsitanud jutt valitsusvastutuse kandmisest.
Saime kuulda, kuidas Reformierakond on Eesti poliitmaastikul vajalikum kui kunagi varem, kuigi ühiskondlik arvamus liigub selgelt teises suunas. „Eesti vajab erakonda, mis on valmis tegema ära need otsused, mis on paljude aastate jooksul tegemata jäänud ning parandama vigu, mida minevikus on tehtud,“ lausus erakonna esimees Kaja Kallas. Eesti poliitika ajalugu tundvatele inimestele kõlab see mõttekäik suisa irooniliselt. Reformierakond on alates 1999. aastast kandnud valitsusvastutust üle 20 aasta, sealhulgas enamik sellest ajast peaministrierakonnana. Mille taha need suured otsused siis seni on jäänud?
Reformierakonnale kohaselt kandideeris erakonna juhiks ainult üks kandidaat (Pevkuri ja Michali vastasseis 2017. aastal on jäänud erandiks, mis kinnitab reeglit). Seega oli peamine intriig erakonna juhatuse valimistulemus ning veidi ootamatult ka esimehe väga madal häältesaak. Olukorras, kus 2/3 Eesti kodanikest soovib küsitluste andmetel näha peaministrit lahkumas, sai selgeks, et tema jalgealune on kiiresti mõranemas ka oma koduerakonnas. Esimehe valimistel osales sadakond inimest vähem kui juhatuse valimistel ning neistki otsustas pea kolmandik jätta oma toetushääle Kaja Kallasele andmata.
Juhatuse valimistel saavutasid parima tulemuse Reformierakonna raskekahurvägi, eesotsas Kristen Michali ja Hanno Pevkuriga, kelle edumaa järgmiste kandidaatide (sh esimeheks tagasi valitud Kallase) ees oli arvestatav. Seetõttu on raske näha, et erakonna järgmine juht võiks keegi kolmas olla, kuid poliitika on dünaamiline. Juhatuse ukse taha jäid ka Reformierakonna viimased kaks rahandusministrit Võrklaev ja Akkermann, kelle tulemus oli seda märgilisem, et kolm varasemat rahandusministrit Ligi, Lauri ja Sõerd pälvisid oma mandaadi juhatusse tugeva varuga. Hakka või uskuma, et isegi Reformierakonna enda liikmed ei toeta praeguse valitsuse maksutõuse ja eelarvepoliitikat?
Veel septembrikuu lõpus toimunud Reformierakonna volikogu koosolekul kinnitas Kaja Kallas, et erakond on tugevalt tema selja taga. Tänased valimistulemused aga näitavad üheselt, et Kallase mandaat on ammendumas nii peaministri kui ka erakonna esimehena.