Küsitlusfirmad viivad läbi uuringuid, mis Eesti inimest rohkem huvitab – rohepööre, julgeolek või konnade ränne. Tuleb välja, et huvitab tervis. Säh sulle keskkonnateadlikkust.
Kuigi – arusaadav, kui tõbi on kallal, siis ei huvita kuskil käimasolev sõda või Toompea mudamaadlus. Siis tahaks saada arstiabi. Milline, kui valitsust uskuda, on täiesti olemas – vähemalt niikaua, kuni endal pole vaja.
Jah, Eestis on suurepärased arstid. Eestis on enamusel õdedest kõrgharidus. Meil on uhked haiglad ja maailmatasemel aparatuur. Digiregistratuur ja vahvad IT-lahendused. Lust vaadata, aga katsu sa sellest toredusest osa saada – peab ikka väga hea tervis olema. Perearstid on enamuses pensioniealised, uusi ei tule peale. Õed põgenevad kuhu iganes, kus palk parem. Eriarstidele järjekorrad kuudepikkused ja isegi perearstile hoobilt ei pääse, talle on kindlam postituvi saata, kui telefoni teel tülitada. Ja üle maa kostab nutt ja hala, et tervishoiule raha ei jätku. Kord on puudu kakssada, kord nelisada miljonit, riigieelarvest ühekordsete süstide najal see ilu meil püsti seisab. Tänu sellele, et eravastuvõtt patsiendi oma raha eest on olemas. Kuigi sotsiaalmaksu oleksime justkui maksnud. Nii võiks ka poes olla külastustasu – selle eest vaata ringi kuipalju tahad, aga mingit kaupa korvi pistad, siis maksa eraldi.
Pea veerandsada aastat tagasi muutis tervishoiureform Eesti tervishoiu turumajanduslikuks. Enne oli plaanimajanduslik, administratiivselt juhitav ja eelarvest rahastatav – sotsialistlik igand, uues ühiskonnakorralduses ei sobinud. Eks me tol ajal tahtsime kõik hakata kapitalistideks. Tänaseks on selgunud, et keegi peab ka tööd tegema.
Meie praegust tervishoiusüsteemi ei juhi õieti keegi. Kellele see allub? Ministeerium keevitab seaduseelnõusid – ei juhi midagi. Terviseamet väljastab tegevuslubasid – ei juhi. Haiglate liit on haiglaomanike vabatahtlik ühendus. Terviseministril on ainult poliitiline vastutus – kui juhtub pahandus, siis jalutab minema. Tervisekassa jagab laiali talle laekunud maksumaksja raha, tervishoiu juhtimine ei olegi tema ülesanne. Ja kes siis juhib? Aga turg juhib. Kõik Eesti tervishoiuteenuste osutajad on eraõiguslikud juriidilised isikud. Isegi kui haigla on omavalitsuse sihtasutus, ikkagi eraõiguslik. Ja ei allu kellelegi, peale iseenda. Meie tervishoid koosneb hulgast erapoodidest, kes nõrgalt reguleeritud turul konkureerivad omavahel Tervisekassa rahale. Kasutades kõiki võtteid, mida seadus otseselt ei keela.
Kogu seda ultrakapitalistlikku värki rahastatakse primitiivsotsialistlikul moel – solidaarse ravikindlustusega, mille mõtles välja Otto von Bismarck 150 aastat tagasi. Näeb välja, kui uhke Lamborghini auto, millesse tangitud traktorikütust. Sõidab isegi bensukast välja, aga jääb seisma, ja kohe on tarkade seltskond ümber, kes soovitavad – vilguta tulesid, pane kojamehed käima, nihuta istet. No ikka ei liigu, tee mis tahad.
Autol endal pole viga midagi. Sarnased tervishoiusüsteemid töötavad edukalt mitmel pool mujal. Tervishoiu rahastamiseks kulub Euroopa Liidus keskmiselt 10,9% SKT-st, Saksamaal 12,8%, USA-s 19,7%. Aga meil kõigest 7,8%. Muidugi ta ei liigu. Nii meeldetuletuseks, 40 aastat tagasi kulus Nõukogude Liidus tervishoiule 4,7% SKT-st, edasiminek missugune. Jätaks vahele, mis maksab rahas üks protsent Saksamaal ja mis Eestis – ei hakka teie tuju rikkuma.
Nojah, aga mis teha, et värk toimiks? Kaks võimalust – kas rohkem kütust või odavam auto. Odava plaanilis-administratiivse tervishoiusüsteemi mehhanisme keegi enam ei mäleta, aga seda küll, et järjekord eriarstile oli kolm mutikest tohtri ukse taga. Kes see täna usub. Pigem oleme seda meelt, et maja paneme panti, lapsed jätame nälga, aga auto olgu viimase peal, et naabrimees kadedusest roheline. Nojah, aga kuidas sakslasest penskar jaksab mersut pidada? Tema 12,8% SKT-st koosneb kolmest osast. Kõigepealt solidaarne ravikindlustus, nagu meilgi. Lisaks tööandja kindlustus – kapitalist vereimeja maksab seda oma tööliste eest. Ja isiklik vabatahtlik tervisekindlustus. Kõik kokku teebki hinge kohta mitu korda rohkem, kui see, mis meil Tervisekassast välja pigistada annab.
Vastavad kindlustuspaketid on meie kindlustusfirmadel olemas. Mitmes hinnatasemes, juba kõige odavam katab osaliselt ka hambaravi, ja täies ulatuses eraarsti vastuvõtu. Ehk, pole küll ilus öelda, laseb ametlikult ennast järjekorrast mööda osta. Ainus, mis takistab – äriomanik eelistab kasumi arvelt omaenda heaolu ära kindlustada. Ei taha aru saada, et arenenud kapitalismi tingimustes on tööline tema tähtsaim vara. No ja muidugi kodanik, kellelt sotsiaalmaks juba sisse kasseeritud, ei taha veel 150 euri kuus juurde maksta. Sest automaks koputab uksele, käibemaks tõuseb, hinnad tõusevad, kõik kosub, tervis välja arvatud.
Mis saab edasi – mina ei tea. Tähtsatel koosolekutel jõutakse tervishoiuküsimusteni siis, kui saal juba tühi. Peaks vist Riigikogusse valima diabeetikud ja hüpertoonikud, nemad saavad aru. Sest niikaua kui tervis olemas, ei tule ju mõttessegi, et ükskord võib otsa saada. Kusjuures täiesti sõltumata parteilisest kuuluvusest.
Teie dr Viktor Vassiljev
——————————————————————————————————————————–
Soovitatav kirjandus: Keskerakonna Programmi IX peatükk – Tervishoiupoliitika
Eestis on väga head kirurgid eriti Tallinnas aga neid on vähe. Kirurgid on ülekoormatud ja sageli on nende juurde suur järjekord. kujutage ette 4 operatsiooni pevas järjekorras olnud haigetele ja siis veel samal päeval neile kes on murdnud luu. See on valitsevate erakondade süü et raha antakse teistele riikidele ja oma inimesed on hädas.inimesed kes on suurte valudega järjrkorras võtavad mitu kuud vahel ka paar aastat valuvaigisteid rikkudes oma tervist.Ülikooli lõpetanud arstid peaksid ikka kasvõi 4-6 aastat oma rahvast ravima aga näe raha on neil tähtsam ja põgenetakse mujale kus rohkem makstakse. Ansip kaotas oma valitsemise ajal arstiabi saamise võimaluse kohapeal.
Eks ta üks ebaõiglane värk on. Valitsevate erakondade sead on enamus poliitikuid kes saavad palju raha vaid sellepärast et vajutavad nuppu nõusoleku märgiks kõigele mida mida välja mõeldakse olgu see nii nõme kui tahes ja nii kahjulik kui tahes meie rahvale. Imestan et sotsid läksid paari Reformierakonnaga ja keeldusid koost EKRE-ga ehkki ekrelased on palju etemad ja tahavad meie inimeste elu paremaks muuta. SDE erakonda on sattunud valed inimesed kes mõjutavad selle eralonna poliitikuid vales suunas.
Et sa teaks, siis sõja aegu opereeris eesti kirurg Arnold Seppo NELJAL laual korraga.
Vaat, see oli öökoormus.
arsti juurde 2 kuuga ja sealt lõikuslauale samuti 2 kuuga. 4 kuud pole vist eriti palju?
Kuid vastikut nõukogude aega meenutades sain arsti juurde samal päeval ja tema kohe saatis eriarsti juurde. Nüüd saame aga meeldivalt oodata.