Mihhail Kõlvart märkis erakondade juhtidele saadetud avalikus pöördumises, et riigikogus kestev vastasseis on ulatuslikum ja problemaatilisem kui kunagi varem. “Oleme olukorras, kus valitsus on sidumas rekordilist arvu eelnõusid usaldushääletusega ning obstruktsioonilisi muudatusettepanekuid tehakse ka eelnõudele, mis on mõistlikud ning vajalikud. Parlamendi töö on halvatud, koostöö nullilähedane. Tundub, et lahendused ja soov neid leida, on kaugemal kui kunagi varem,” märkis Kõlvart.
Tema sõnul ei hävita see patiseis mitte ainult juba niigi madalat usaldust Eesti erakondade vastu, vaid vähendab ka usku parlamenti ja valitsusse ning riigijuhtimisse laiemalt. “Riigikogus toimuv ei ole mitte ainult otstarbekas, vaid kahjuks juba ohtlik samm tulevikku, kus eksisteerib tasalülitatud parlament ning igasuguse debati ja poliitiliste kompromisside puudumine. See ei ole tee, mida Eesti vajab ega suund, mille jaoks Eesti inimesed on meid riigikogu saali ja Stenbocki majja usaldanud,” ütles Kõlvart.
Tema sõnul on selge, et kõigil erakondadel on oma maailmavaade, põhimõtted ja arusaamad, kuidas riiki juhtida ning millised on kõige õigemad otsused praegu ja tulevikus. “Samas ei saa opositsioon eeldada, et koalitsioon just nende arusaamade järgi riiki juhib ja otsuseid vastu võtab. Niisamuti ei saa koalitsioon eeldada, et kõiki nende otsuseid saab või peab opositsioon aktsepteerima. Eriti juhul, kui on näha, et ühiskonna valulävi on ületatud ja poliitika ei vasta väga suure osa Eesti inimeste ootustele,” ütles Kõlvart.
Selleks, et ühine arutelu saaks jätkuda lahenduse leidmise suunas, teeb Kõlvart valitsusele ettepaneku loobuda 2025. aastal kehtima hakkavast automaksust, ning leiab, et õpetajate palka tuleb tõsta ja panna paika osapooli rahuldav pikaajaline plaan haridustöötajate väärtustamiseks.
“Sarnaselt riigikogu liikmete heale tavale tuleks välja töötada valitsuse otsuste hea tava, mille eesmärk on tagada otsuste selge põhjendatus, sisulised arutelud ja parem kommunikatsioon sidusrühmadega ja Eesti ühiskonnaga tervikuna,” jätkas Kõlvart, lisades, et vastukäiguna loobuks opositsioon obstruktsioonist riigikogu töö ja eelnõude vastuvõtmise takistamise eesmärgil.
“Mõistan, et samme, mida soovitakse ühelt või teiselt näha, on kahtlemata rohkem. Leian aga, et kokkulepe saab sündida vaid siis, kui kõik osapooled vaatavad oma programmilistest eesmärkidest laiemalt ühiskonna ootusi tänases hetkes. Usun, et ühiskondlikke pingeid ja vastasseisu riigikogus võiksid nimetatud sammud vähendada,” lisas Kõlvart.
Las rikkad maksavad automaksu linnades maal peaksid sellest vabad olema. tuleb lõpetada teiste riikide abistamine ehkki kunagi ei tea kuhu see raha läheb . Paluda hoopis rikastelt riikidelt meile abi ja ongi õpetajate palk normaalne.See valitsus ei hooli meie inimeste heaolust. Poetakse Brüsseli tegelaste ees ja mee mõistame et me pole iseseisvad vaid jälle liidus.