Narva uus linnapea: tegelen mitte ajaloo, vaid tulevikuga

Jaan Toots

Olen alati öelnud, et tegelen mitte ajaloo, vaid tulevikuga. Vaatan sellest momendist, mil mind 5. oktoobril linnapeaks nimetati, mis edasi saab,“ ütles Narva meer Jaan Toots Kesknädalale antud intervjuus.

Tunnistasite hiljuti, et pole kunagi end kuhugi välja pakkunud, teile on alati pakutud ameteid. Kes pakkus seekord?

Tõesti ma pole kuhugi, ütleme nii, trüginud. Tean, et nüüd olin üks neljast kandidaadist. Kui erakonna esimehega Narva tulin, fraktsioon sai kokku, arutati pikalt. Eks see oli meil ka selline kahtepidi vajalik käik – kui Narvas õnnestus teha koalitsioon, linnapead ei olnud, see oli meil erakonna vastutus ka. Ja kuna ma ikkagi Narvat suhteliselt tunnen ja olen eluoludega siin viimased kaks aastat poliitiliselt kursis ja majandusega pikka aega kursis, siis ma selle nõusoleku andsin.

Aga kes oli konkreetne pakkuja?

Irina Janovitš, kes on Narva linnavolikogu esimees. Ei tea, kes temaga läbi rääkis, aga tema selle ettepaneku tegi.

Vahetult pärast seda, kui teid valiti, sõnasite, et tahate olla kogu Narva linnapea ja seista igat moodi Narva huvide eest. Et seda teha, on vist vaja teada, mis on Narva. Mis ta Teie silmis on?

No kuidas ma ütlen… Narva on ilus Eesti linn. Kahjuks teda sõja ajal pommitati, lõhuti, suurt ju midagi järgi ei jäänud. Olen nüüd külastanud ka meie Aleksandri kirikut, mis oli üks nendes objektidest, mis poolenisti jäi alles ja tänaseks poolenisti taastatud, kontserdisaal on sinna veel tegemata – 850 kohta, mille eest ma hakkan seisma ja kindlasti käima Tallinna vahet, et seda raha Narva suurima saali jaoks saada. On hea meel, et on korda tehtud raekoda, praegu lõpetame Stockholmi väljakuga – järgmisel nädalal tuleb mulle külla Rootsi suursaadik. See ju Rootsi pärand meil vanadest aegadest on.

Narva inimesed on sõbralikud. Siin on erinevad mõttelaadid kokku saanud, tänases situatsioonis kindlasti väga valus on nii järsk eesti keelele üleminek – 32 aastat oli aega, aga nüüd pandi sellised tärminid, mida sisuliselt on väga-väga raske täita. Sellised on esimesed muljed.

Mida võtate (võib-olla juba asusite võtma) ette esmajärjekorras – kas tõesti, nagu kurjad keeled väidavad, kõige selle hävitamist, millega Teie eelkäija Katri Raik alustas, või Teil on muid plaane?

Mitte midagi ei hävitata ja need asjad, mida Raik tegi, näiteks seesama raekoja ehitus, on hästi. Minu plaanid? Meil on ehitus – 110 tuhat ruutmeetri tootmispinda, Aquaphori kolmas etapp, kus saab tööd 750 inimest, mis on Narvale eriti tähtis. Käisin Auveres, seal on roheliste poolt sisuliselt seisma pandud õlitehase ehitus, kuhu on juba 350 miljonit investeeritud, 80% on valmis. Seda tuleb kindlalt edasi ehitada – hakkan seda toetama. Jah, tõesti see on põlevkivi baasil, 300 inimest saab põlevkivikaevanduses tööd ja 170 tuleb tehasesse tööle, mille eest me seisame. Ja kui me räägime, et see kõik ei lähe rohepöördega kokku, siis vaatame korra – suur Saksamaa, saades aru, et Venemaa gaasi ei tule, pani kaevandused tööle, lähtutakse ikkagi sellest olukorrast, mis maailmas on. Nii et mina ja kogu Narva elanikkond kindlalt toetame seda, et Narva õlitehas saaks valmis.

Need on kaks suurt objekti, mis aitavad meid töökohtadega, kuid on ka teisi projekte, mis on meie linnas pooleli. Nõukogude Narva oli võimas tööstuslinn. Teie mõte on tõepoolest see, et ettevõtted on tarvis linna tagasi tuua. Kuidas, mis Teie retsept on?

Riigi poolt – Õiglase ülemineku fondi rahad ja teiseks ka kõik Euroopa rahad, mida saab piiriäärses linnas kasutada. Sellega me peame olema suutlikud siia ärimehi meelitama ja ka sellega, et tööjõud on siin odavam, kui mujal Euroopas. Olen kohtunud Ida-Viru investeeringute eest vastutavate inimestega ja hakkan läbi sõitma kõiki suuri projektitehaseid, sest linna huvi on see, et detailplaneeringud ei jääks kuhugi seisma, et võimalikult kiiresti töösse läheksid.

Aga kas see kujund „hirmus-hirmus koht Venemaa külje all“ ei peleta potentsiaalseid investoreid eemale?

Mõningate riikide ärimeeste jaoks on see hirm, kuigi hirmsat ei ole midagi. See, et ta Venemaa külje all on, no mida teha – Venemaa on suur ja lai, tema külje all on mitu-mitu-mitu riiki.

Siiski Teie arvates kõige keerulisem asi Narvas on koolides eesti keelele üle minna ja leida variandid, kuidas seda sujuvalt teha.

Mis variandid need olla võiksid? Et õpetajad ja juhtivad töötajad õpiksid eesti keele ära. Ega siin muud ei ole. Mina olen sunnivajadusel kunagi üheksa kuuga vene keele praktiliselt nullist ära õppinud, kui mind pandi tööle ametisse, kus kõik alluvad olid venekeelsed. Kuid tõsi, neid olukordi väga võrrelda ei saa – minul oli see pigem keelekümblus, Narvas aga täna sellist eestikeelset keskkonda ei eksisteeri.

Ühe abimeetmena oleme arutanud võimaliku õpilaste ja miks mitte ka õpetajate vahetust teiste Eesti koolidega, sellist omamoodi väikest Erasmust. Kui õpetajaid siia tuua, peavad olema korralikud eluasemed, mida siin ei jätku, peab olema tööd abikaasade jaoks… Keerulised probleemid. Kusjuures mitte ainult Ida-Virumaal. Ka Tallinnas näiteks.

Kas Teie noorem tütar käib juba koolis?

Ei käi, järgmisel aastal läheb.

Pakuksin teile väikese eksperimendi. Teie eestikeelset last õpetatakse keeles, mida ei oska ei tema ise, ei Teie kui tema isa, ei Teie abikaasa kui tema ema. Kuidas suhtuksite sellesse ja mida võtaksite ette, et laps mingisuguseidki teadmisi seal koolis omandaks?

Võtame teisiti: kui ma läheksin Hispaaniasse elama ja hispaania keelt ei oska, ka ema ei oska ja laps peab minema hispaaniakeelsesse kooli, siis ta õpibki selle keele ära nelja aastaga. Kuid, nagu juba mainisin, reaalses elus neid olukordi võrrelda ju ei saa – see siin pole Hispaania.

Keskerakond on see erakond, kes on alati hoidnud oma positsiooni: seisame keskklassi eest, oleme kõikide rahvusgruppide poolt. Seda sama hoiame ka siin edasi. Täna on ju Narvas see olukord, et kodus räägitakse vene keelt, sõpradega – vene keelt ja kui õpitakse riigikeel ära, selle kasutamist siin ei ole.

Mis keeles te ise Narvas räägite? Millist keelt tuleb rohkem ette?

Linnavalitsuses räägime eesti keeles ilusti ja volikogus ka. Aga tõesti spetsialistidega ja kauplustes muidugi ma räägin vene keeles. See on ju selge, et teenindav personal räägib siin vene keeles. Miks ma sellest draamat peaksin tegema? See on ju loomulik, kui tahan inimesega rääkida, et ta minust aru saaks.

Kuidas teostub Teie kavatsus esmaspäevast reedeni Narvas olla?

Nii ma olengi.

Kas lihtlinlane Teie jutule pääseb? Kui jah, siis milliste teemadega tullakse?

On hästi pikk järjekord, kes tahavad jutule tulla, aga ma ei ole jõudnud seda vastuvõttu paika panna. Olen lükanud edasi. Aga kindlasti hakkan vastu võtma. Probleeme tean, neid on seinast seina.

Keskerakonnal tekkis Narvas viimastel aastatel üksjagu raskusi. Missugused erakonna ideaalid saaksid narvalaste usku Keskerakonda taaselustada?

Midagi uut mul nimetada ei ole. Keskerakond on see erakond, kes on alati hoidnud oma positsiooni: seisame keskklassi eest, oleme kõikide rahvusgruppide poolt. Seda sama hoiame ka siin edasi. Keskerakonna populaarsus Narvas on, jah, langenud. Proovime taastada.

Kutsusite abilinnapeaks parteitu Tallinna ärimehe Oleg Karpikovi. Miks just tema? Kas ei olnud etteheiteid, et miks mitte mingi töötu erakonnakaaslane näiteks?

Mina ei vali siia inimesi töötu erakonnakaaslase põhimõttel. Oleg Karpikov omab väga huvitavat elukogemust, nõukogude aja lõpus ehitas ta Lasnamäed, kus olid erinevad tingimused ja ehitusprobleemid. Kui tuli Eesti aeg, läks ta naftabisnisesse. Nägi, kuidas käib rahvusvaheline äri. Pärast 2007. aastat suundus poliitikasse. Oli Haabersti linnaosa vanema asetäitja linnamajanduse alal. Nii et ta on kahelt poolt seda elu näinud – siis, kui taotles kõiki ehituslubasid ja vastuvõtmisi, ja pärast, kui andis neid ja kontrollis seda ala. Leian, et temast on suur abi mulle linnamajanduse alal.

Missugune isiklik elukogemus aitab teid Narvas kindlasti kõige rohkem?

Juhtimiskogemus väga erinevates ametites – küll laevanduses, kinnisvaras, sadamateenustes, rahvusvahelises äris. Peale selle olen sporti juhtinud, ühiskondlikult mitme nõukogu liige olnud – EASis, Tartu Kliinikumis. 18 aastat olin Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige, mis võimaldas kogu meie majanduseluga kursis olla. Kogu seda kogemust ma kasutangi.

KN

3 kommentaari
  1. Jane 12 kuud ago
    Reply

    Tubli mees Jaan Toots töökas, hooliv, ei karda raskusi tahab head teha nagu tõeline keskerakondlane. Sellise valitsuse ajal nagu meil praegu on tekivad raskused mida peab ületama õ. Meie praegune valitsus ei hooli meie inimeste heaolust ja neil on teised huvid.Jõudu tublile keskerakondlasele ja häid pühi.

  2. JaNojahneõ 12 kuud ago
    Reply

    Küll Keskerakonnas on paöju poliitikuid kes sobiksid peanõministriks aga praeguses valitsuses pole ühtegi sobivat.Ma tean et vene koolides õpitakse juba ammu mitmeid õppeaineid eesti keeles nagu näiteks eesti kirjandus, kultuurilugu jt. Tänu suurepärastele eesti keele õpetajatele on laste eesti keele oskus hea. Aga keemiat, füüslkat matemaatikat peaksid lapsed saama õppida oma emakeeles sest teadmised on tähtsad ja milleks veeretada raskusi õpilaste haridusteele. Vene koolide õpetajad jäävad töötuks. Peaks olema vabatahtlik kumba kooli õpilane valib.

  3. robert 12 kuud ago
    Reply

    Keskerakond on ainuke kus püütakse rahvusprobleeme lahendada ilma barrikaadideta Jaan Narva linnapeaks on hea leid Usun et keskerakonna paremad päevad on veel ees Inimesed hakkavad rohkem hindama praktilist keskteed mitte äärmusi Vaja on uuesti ellu äratada Kesknädal oma endisel tasemel Rahvaleht oli ja olgu Kui rahadega kitsas siis küsige rahvalt abi Oravameediaga ei suuda uued uudised üksi võidelda

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.