Vadim Belobrovtsev, Riigikogu liige (Keskerakond)
See on ikka tase erapooletu ajakirjanduse poolt, kes süüdistab Keskerakonda selles, et eestikeelsele haridusele üleminek on toonud kaasa hulgaliselt probleeme. Kui 2022. aasta lõpus võttis eelmine koalitsioon (Reformierakond-Isamaa-SDE) Riigikogus kiirustades ja valimiskampaania korras vastu eestikeelsele haridusele ülemineku seaduse, juhtis Keskerakonna fraktsioon tähelepanu sellele, et sellisel kujul tekitab see hulgaliselt probleeme.
Teatud mõttes on tegemist võimatu missiooniga, sest meil ei ole võtta vajalikus koguses õpetajaid, puudu on ka õppematerjalidest, metoodikatest jne. Vabariigi Valitsuse poolt kiirkorras algatatud üleminek sätestab tähtajad, kvalifikatsiooninõuded, järelevalve ja karistused, kuid ei lahenda õpetajate puudust ega teisi sisulisi probleeme haridussüsteemis. See oluline osa rehkendusest jäi tegemata.
Üleminek praegusel kujul tähendab, et hariduse kvaliteet ja õpilaste teadmiste tase võivad langeda nii eestikeelses kui praegu veel venekeelses koolis. Eestikeelne kool peab hakkama saama sellega, et juba järgmisel õppeaastal võib seal hüppeliselt suureneda emakeelena vene keelt kõnelevate laste arv, kellel on äärmiselt keeruline uues õpikeskkonnas hakkama saada. Venekeelne kool seisab silmitsi veel suurema tööjõukriisiga, sest enamus õpetajatest, kes nõuete kohaselt eesti keelt ei valda, lähevad koolist lihtsalt minema. Juba praegu on puudu tuhatkond õpetajat ning vastuvõetud seadus vaid süvendab seda probleemi. Järelkasvu koolitamisele tänane valitsus piisavat raha ei eralda ja tähelepanu ei pööra.
Palju küsimusi valitsusele oli ka Eesti Linnade ja Valdade Liidul, aga ka need jäid vastusteta. Keskerakonna fraktsioon tegi toona sellele eelnõule üle viiekümne parandusettepanekut, mis kõik olid sisulised, haridusvaldkonna ekspertide poolt üle vaadatud ja mille eesmärgiks oli viia eelnõu reaalse eluga kooskõlla, et üleminekuga saaks sujuvamalt alustada. Koalitsiooni saadikud hääletasid kõik need ettepanekud tuimalt maha. Seega on riik loobunud igasugusest vastutusest olukorras, kus õpetajate puudus on juba täna enam kui katastroofiline.
Nüüd, pool aastat enne seadusega määratud tähtaega me juba näeme, et tookord Keskerakonna ja ekspertide poolt tõstatatud probleemid on tõesti olemas ning lahendusi nendele riik kahjuks ei paku. Seega on omavalitsused eesotsas Tallinna linnaga praegu sunnitud riigi tegemata tööd ise tegema. Ja nüüd süüdistab Eesti Päevaleht oma juhtkirjas nendes probleemides… Keskerakonda. Oleme alati olnud eesti keele õpetamise kvaliteedi tõstmise poolt ning näitas seda valitsusvastutust kandes reaalsete tegudega: kiiresti suurendati õpetajakoolitust ning alustati lasteaia ja algkooli eestikeelse õpetaja programmiga.
Huvitav, kas keskerakondlased on ajakirjanike arvates süüdi selles, et koalitsiooni saadikud võtsid vastu põlve peal koostatud seaduse, eirates kõiki mõistlikke põhjendusi ja argumente? Oli küll oodata, et taolised absurdsed süüdistused võivad tulla kolme eelpool mainitud erakonna poliitikute poolt, et mitte oma vigu tunnistada, aga see, et sellisel seisukohal on hästiinformeeritud ajakirjanikud… Ma saan aru, et Keskerakonda rünnata on praegu hästi popp, aga mingid terve mõistuse raamid ja künismi piirid peaksid ju ikkagi eksisteerima. Esmajoones vastutab tekkinud olukorra eest eelmine koalitsioon eesotsas Kaja Kallase (peaminister) ja Tõnis Lukasega (haridusminister), kellel on sisuliste selgituste asemel mugav näpuga näidata Keskerakonna ning Tallinna linna suunas.