Tuleval aastal riigi kuludest kärbitava 132 miljoni euro puhul jääb silma röögatu ebavõrdsus: kultuurilt nülib valitsus teistega võrreldes seitse nahka, pihta saavad ka haridus ja teadus, kuid näiteks siseministeerium pääseb pea kärpevabalt, kirjutab Postimees.
Kuigi ülekulutamine on tulnud ennekõike pensionide ning sotsiaal-ja tervishoiukulude hoogsast kasvust, riigi raha betooni valamisest, Rail Balticust ja teistest hiidprojektidest, kavatseb riik kokku hoida hoopis rahvuskultuuri arvelt.
Kultuuriministeeriumi eelarve on tuleval aastal 336 miljonit ehk alla kahe protsendi riigieelarvest. Kärbe on aga 13,4 miljonit ehk kogu kärbitavast summast kümnendik. See on vastuolus valitsuse jäetud muljega, et kui välja jätta kaitsekulud, pensionid, õpetajate-politseinike-päästjate palk ja veel mõned asjad, siis teised hoiaksid justkui solidaarselt kulusid kokku.
Kultuuriminister Heidy Purga Reformierakonnast on küll maininud kavatsust seista tuleval aastal kultuuritöötajäte ja treenerite palgatõusu eest, kuid ebaõiglase kärpe kohta pole iitsatanudki. Vastupidi, ta on jätnud mulje, nagu kärbitaks kultuuri võrdselt teistega, kirjutab Postimees.
«Peame olema solidaarsed ülejäänud riigiga, keerulisel ajal on õige hetk vaadata oma tegevused üle ja seada prioriteete,» väitis ta pressiteates. Küsimuse peale, kas on õige, et kui riigil on raha vaja kokku hoida, tuleb esmajärjekorras kärpida kultuuri arvelt, lisas minister õigustusi juurde: «Miks me just nii kärbime, on küsimus metodoloogiast rahandusministeeriumile. Lõppude lõpuks on aga põhjus selles, et see oli julgeolekule keskenduv eelarve. Me suurendasime hüppeliselt riigi kaitsekulutusi, sest meie kõrval on agressorriik Venemaa, kes sõdib meie liitlase Ukrainaga ja ähvardab ka meid.» Ta väitis ka: «Meie kultuur on tugev ning Euroopa kontekstis oma rahastuse poolest endiselt tipus.»
Kultuuri kaitsele asus hoopis haridus- ja teadusminister Kristina Kallas E200-st: «Kultuurikärbe on ebaaus ja siseministeeriumi kärbe on [teistpidi] ebaaus, proportsioonid on paigast ära. Kultuuriministeeriumil on eriti raske seis, nemad kärbivad baasi. Regionaal- ja justiitsministeerium kärbivad ka baasi, neilgi on väga valus. Liiga leebelt suhtume siseministeeriumi kärpesse. See pole proportsionaalne, et praktiliselt kõik läheb kärpest välja.»
Siseministeerium külmutab politseinike, päästjate ja teiste palgad, kuid näiteks sisekaitseakadeemia palgakulud tõusevad. Nagu näitavad rahandusministeeriumi andmed, tõusis aastail 20192023 akadeemia töötajate keskmine palk 50 protsenti ehk 867 eurot, Eesti keskmine palk tõusis samal ajal 30 protsenti.
«Sisekaitseakadeemia tööjõukulude kasvu põhjuseks on politseiõppe mahu suurenemisest tingitud suurem personalivajadus,» selgitas siseministeeriumi kommunikatsioonijuht Kaja Sepp.
Enda juhitud ministeeriumi kärbet Kallas ebaõiglaseks ei pea: «Haridus saab järgmisel aastal 70 miljonit juurde, tegelikult me hariduse valdkonnas kärbime tõusu.»
Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk viitas aga, et kasv tähendab siin varasemate aastate puudujäägi katmist ehk võla tasumist. «Senise kokkuleppe kohaselt pidi kõrghariduse rahastamise kasv olema 15 protsenti aastas, kärpe tulemusel kasvab tegevustoetus 13 protsenti. Kui võtta aga arvesse sihttoetuste kaotamist, mis tuleb ülikoolidel edaspidi katta tegevustoetusest, on tegelik kasv alla üheksa protsendi.»
Kultuuriministeerium võtab oma haldusala asutustelt vähemalt kolmeks aastaks eelarvest maha neli protsenti ehk kokku 5,3 miljonit. Just sisu pealt. Ministeerium kinnitas, et kokku ei hoita Riigi Kinnisvara AS-ile hoonete ülevalpidamise eest makstavatelt summadelt, mis mõnel juhul isegi suurenevad.
Ministeerium nimetas, et rohkem peavad kärpima muinsuskaitseamet -14,8 protsenti ehk pool miljonit, kuigi aastaid on avaldatud protesti muinsuskaitsealuste hoonete liiga väikeste renoveerimistoetuste pärast.
Kohalike ja erateatrite toetustest võetakse maha kümnendik ehk 460 000 eurot, Eesti Rahvakultuuri Keskuse tegevuskulusid kärbitakse 9,7 protsenti ehk 120 000 eurot. Rohkem võetakse maha veel muuseumide arendustegevuste toetustest, teatri- ja muusikakonkurssidelt, festivalidelt ja ka integratsioonitoetustest. Kultuuritoetustelt on äralõige tuleval aastal viis protsenti, 2027. aastaks on kavas maha võtta kümnendik ja ministeeriumi kinnitusel pole ka pärast tõusu loota.
Kultuurkapitalist betooni peale minevat raha suutis ministeerium suunata kultuuri sisusse vaevalt 2,7 miljoni euro võrra. Järgnevatel aastatel eraldab valitsus rahvusraamatukogu ehituse lõpetamiseks ja sisustamiseks 17,7 miljonit eurot ning Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks 9,9 miljonit eurot.
Kärbetest jääb puutumata kirjandusvaldkond, kuid ennekõike seetõttu, et on juba tehtud ettevalmistusi Eesti raamatu aastaks – möödub 500 aastat esimesest eestikeelsest kirjapandud tekstist. Pääsevad ka Arvo Pärdi keskus Pärdi 90 aasta juubeli tuleku tõttu ja Eesti Teatriagentuur.
Alles jääb 7,7 miljoni euro suurune toetus Team Estoniale ning rahvusvaheliste spordi suurürituste toetusmeede mahuga kolm miljonit eurot aastas. Veel jääb kärpimata 7,4 miljoni eurone toetus kodumaiste filmide tegemiseks ja kuue miljoni suurune tagasimakseprogramm Film Estonia, samuti venekeelse erameedia toetus miljon eurot aastas.
Haridus- ja teadusministeeriumis võetakse varem plaanitud vajalikest kuludest maha ikkagi 36,39 miljonit ja raha saab juurde peamiselt uus asi: eestikeelsele haridusele üleminek. See on riigi kogu kokkuhoiust 27,6 protsenti. Ministeeriumi eelarve on 2 küll 1,13 miljardit ehk kultuuriministeeriumi omast 3,4 korda suurem, kuid võrreldes teistega on kärbe ikka suur. Ministeeriumi valitsemisalas on plaanis nelja aasta jooksul vähendada tegevuskulusid ja toetusi 78 miljoni võrra.
«Me ei kärbi eestikeelsele õppele ülemineku põhitegevusi ega kutsehariduse valdkonda,» sõnas Kallas.
Eestikeelsele haridusele üleminek on kallis, selleks kulub tuleval aastal 61,8 miljonit. Õpetajate palka, teadusasutuste baasfinantseerimist ja uurimistoetusi ei kärbita. Küll tabab kärpekirves Eesti Keele Instituudi, keeleameti, Eesti Kirjandusmuuseumi, rahvusarhiivi ning haridus- ja noorteameti majandamis- ja personalikulusid ning riigi üldhariduskoolide majandamiskulusid tuleval aastal viie protsendi võrra, 2027. aastaks on kavas eelarvetest maha võtta kümnendik ja kokku hoida 6,5 miljonit eurot.
Kohalike omavalitsuse huviharidustoetusi vähendatakse tuleval aastal kümnendiku ehk miljoni võrra, teadus- ja arendustegevuselt võetakse ligi 11 miljonit.
Ministeerium tunnistab pressiteates, et kõrghariduselt on plaani kärpida tuleval aastal kokku kümme miljonit eurot.
Lisaks muudele probleemidele tekitas küsimusi otsus kaotada ülikoolides stipendiumid parematele ja andekamatele ning maksta selle asemel rohkem toetust vaesematest peredest pärit õppuritele.
Ministeeriumi kõrghariduse valdkonna juhi Kristi Raudmäe sõnul saavad 100 eurot kuus tulemusstippi praegu 2400 tublimat üliõpilast, kokku kulub selleks aastas 2,4 miljonit eurot. Ta viitas, et riigikogu arenguseire keskuse raporti järgi peaks aga parandama ligipääsu kõrgharidusele, mistõttu oleks vaja maksta vähekindlustatud õppuritele vajaduspõhiseid õppetoetusi. «2023/2024. õppeaastast kahekordistasime vajaduspõhise õppetoetuse määrad,» ütles ta. Toetust saab 150, 270 või 440 eurot kuus 7200 üliõpilast varasema 5500-6500 asemel.
«See on väga halb uudis,» hindas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll. «Kurb, et kärbitakse just andekatele tudengitele suunatud vahendeid. Selliselt on ülikoolidel väga suur oht kaotada talendid, kes tublisid õpisooritusi stipendiumidega väärtustavad.» Seni on ülikool tulemusstipiga premeerinud õppeaastal ligi tuhandet tudengit.
Tartu Ülikool maksab tulemusstippi umbes viiele protsendile ehk korraga maksimaalselt 835 üliõpilasele 100 eurot kuus. «Seda taotlevad valdavalt üliõpilased, kes on teadlikult pühendunud õppimisele, mitte ei õpi töötamise kõrvalt,» märkis Valk, viidates, et üliõpilastest töötab umbes 70 protsenti. Ta ootaks riigilt mitte stipi edasimaksmist, vaid kogu toetuste ja õppelaenusüsteemi ajakohastamist.
Kultuuriministeeriumi ametnike keskmine palk on tänavu kaks korda suurem kui näitlejail, kelle sissetuleku kasvu pole lähiaastail oodata. Rahandusministeeriumi koostatud riigieelarve kulude ülevaatest selgub, et kultuuriministeeriumi ametnike keskmine palk on sel aastal 3245 eurot.
Kultuuriministeeriumis töötab 95 inimest, töötajate arv on tänavu kasvanud kolme võrra. Kolm protsenti on tänavu kasvanud ka ministeeriumi palgafond.
Kõrgharidusega kultuuritöötaja alampalk on Eestis aga 1600 eurot. Lähiaastal pole selle tõusu oodata, kultuuriasutuste! tuleb hoopis kulusid kärpida. Nii teenivadki riigi parimad näitlejad kuus põhipalka 1600 eurot brutos. Võrdluseks, Eesti keskmine palk on tõusnud juba enam kui 2000 euroni.
Rahandusministeeriumi eelarvepoliitika asekantsler Sven Kirsipuu ütles kolmapäeval ajakirjanikele, et kultuuriministeeriumi palgakulu kärpida pole otstarbekas. Seda põhjusel, et ministeeriumi ametnike palgafond on viis miljonit eurot – see on riigieelarve koostajate meelest nii väike raha, et seda kärpides pole suurt võitu loota.
BNS