Vaatamata enam kui 50 miljoni eurostele remondikuludele ja lisainvesteeringutele on Auvere elektrijaam viie aasta ja viie kuu jooksul pärast valmimist seisnud erakorralistel põhjustel kokku poolteist aastat. Riigikontrolli ülevaade tuvastas, et siiani pole lõpuni selge, millal saavutab jaam oma projekteeritud töökindluse, kuid jaama haldava Enefit Poweri hinnangul on vaja veel vähemalt kümne miljoni euro jagu investeeringuid.
Algse plaani järgi pidi Auvere elektrijaam panustama Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse tagamisse. „Paraku on läinud nii, et uudis on ka see, kui Auvere jaam töötab, mitte pole remondis,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Kui jaam aga ei tööta, ei saa see kriitilistel hetkedel varustuskindluse tagamiseks elektrit toota,“ lisas riigikontrolör.
Jaama üleandmine venis võrreldes esialgse tähtajaga kolm aastat, kuid pärast ehitajalt vastuvõtmist 31. juulil 2018 on Eesti Energial kuni 2023. aasta lõpuni kulunud Auvere elektrijaama hooldusele ning remondile 24 miljonit ja investeeringutele 29 miljonit, kokku 53 miljonit eurot. Erakorraliste remonttööde tõttu ei ole jaam suure osa ajast saanud teha seda, mille pärast ta ehitati. Vaatamata kõigile viivitustele ja investeeringutele on selge, et vajalikku töökindlust pole ikkagi saavutatud. Ettevõtte arvestuste järgi kulub jaama projekteeritud 92-protsendilise töökindluse saavutamiseks veel vähemalt 10 miljonit eurot. Lisaks peab arvestama jooksva hoolduse ja remondi kuludega.
Enefit Poweri andmetel on Auvere elektrijaamas üleandmise järel viie aasta ja viie kuu jooksul olnud 97 erakorralist riket ning rikete tõttu oli seisakuid 531 päeva ehk kokku ligi 1,5 aastat. Kui lisada siia juurde ka plaanilised hooldused, mis kestsid nimetatud perioodil kokku 193 päeva, on jaam seisnud 724 päeva. Võrreldes algselt planeerituga seisis jaam 3,7 korda rohkem.
Ehkki projektikohane töökindlus pidi olema 92 protsenti, on tegelikkuses jaama töökindlus 2018.–2023. aasta lõikes varieerunud vahemikus 51protsendist 88 protsendini. Kõige suurem töökindlus oli 2020. aastal, kui jaam seisis madalate hindade tõttu 87 päeva reservis ehk ei tootnud elektrit turule. Kuna reservis olev jaam ei tööta, väheneb oluliselt risk, et midagi läheb katki.
Ulatuslikud erakorralised seisakud tekkisid peamiselt seetõttu, et väliste soojusvahetite tehniline lahendus oli vigane. Probleem oli teada, aga pärast jaama üleandmist kehtis jaamale ehitajapoolne kaheaastane garantiiperiood, mille jooksul maksis erakorraliste remontide eest ehitaja ning Enefit Power ei saanud jaamale tehnilisi muudatusi teha – muidu kaotanuks tehnilised sõlmed garantii. Vajalikud osad vahetati täielikult välja 2023. aasta lõpuks.
Ehitaja maksis Auvere elektrijaama eest Enefit Powerile trahvi kokku 134 miljonit: jaama üleandmise hilinemise eest 106 miljonit ja töökindluse mittesaavutamise eest 28 miljonit eurot. Enefit Power arvutab mudeli abil välja ka saamata jäävat muutuvkasumit, mille järgi jäi mitteplaaniliste remontide tõttu viimasel viiel aastal teenimata ligikaudu 170 miljonit, sellest suurim osa kõrgete energiahindadega 2022. aastal. Ehitajalt saadud trahviraha ei ületa saamata jäänud muutuvkasumit. Ehk kui jaam oleks töötanud plaanipäraselt, siis ei oleks Eesti Energia saanud küll ehitajalt trahve, kuid oleks tõenäoliselt teeninud siiski rohkem.
Auvere panus elektritootmisse nõuab ka edaspidi hooldust ning investeeringuid. Enefit Poweri arvestuste kohaselt ei pea lisaks eeldatavalt 2025. lõpuks tehtavatele investeeringutele mahus 10 miljonit eurot Auvere jaama töökorras hoidmiseks rohkem suuremaid erakorralisi investeeringuid tegema. Samas tuleb ka edaspidi jaama investeerida, sest kateldel ja turbiinidel on ka tavapärase töötamise korral vaja mahukamaid remonte ja osade vahetusi teha ligikaudu iga 5–10 aasta järel.
Kahjuks raha läheb mujale ja ehkki maksud tõusevad meie riigi ja rahva heaks neid ei jätku. Valitsus on unustanud ära miks neid valiti. ma võin meelde tuletada et valitsus in selleks valitud et tagada oma rahva heaolu, inimväärne elu.