Erakondade reitingutabeli kindla liidrina jätkab Isamaa, tema selja taga on aga jätkuvalt tõusvas joones liikumas Keskerakond.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 28,2 protsenti, Keskerakonda 20,1 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Liidrikohal oleva Isamaa toetus viimastel nädalatel märkimisväärselt muutunud ei ole. Teisel kohal oleva Keskerakonna toetus on viimase nelja nädalaga tõusnud 2,6 protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus oli praegusest kõrgem viimati 2022. aasta veebruari keskpaigas. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus on praegu 1,1 protsendipunkti võrra madalam kui kaks nädalat tagasi.
Esikolmikule järgnevad Reformierakond 11,9 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 11,6 protsendiga, Parempoolsed 6,3 protsendiga ning Eesti 200, keda toetab 2,3 protsenti.. Reformierakond möödus reitingutabelis viimase viie nädalaga 2,6 protsendipunkti võrra toetust kaotanud Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 14,2 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 76,6 protsenti vastajatest.
Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul püsib Isamaa juhtpositsioon erakondade toetustabelis muutumatu – erakonna nelja nädala keskmine reiting on viimased kuud olnud stabiilne ning on hetkel 28,2 protsenti.
Isamaa järel teisele kohale on aga ennast selge vahega kindlustanud Keskerakond, kelle reiting püsib kasvutrendis. Praeguseks on erakonna toetus ületanud 20 protsendi piiri ning on sellega sisenemas samale territooriumile, kus ta oli pärast 2019. aasta riigikogu valimisi ja enne Venemaa-Ukraina sõja algust. “Keskerakonna toetus on väga tugevas pikaajalises kasvutrendis eriti eestlastest valijate seas ning on praeguseks jõudnud selles valijagrupis 10,8 protsendi tasemele. Eestlaste toetuse tase Keskerakonnale on siiski veel oluliselt madalam, kui ta oli vahemikus 2019 kuni 2022 ning praegust reitingut aitab võrreldes toonasega tõsta mõnevõrra kõrgem toetuse tase mitte-eestlastest valijate seas. Viimased taaskoondusid erakonna selja taha pärast kohalike valimiste valimisõiguse kitsendamist teiste erakondade poolt,” selgitas Mölder.
Kolmandal kohal on Mölderi sõnul EKRE ning kuigi suuremaid muutusi erakonna toetuses viimastel nädalatel märgata ei ole, on siiski praegu näha mõningane positsiooni nõrgenemine, sest veel juuli alguses oli erakonna toetus 18,8 protsenti.
“Neljandat ja viiendat kohta jagavad sisuliselt võrdse toetusega sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Sotside toetus on viimastel nädalatel olnud märkimisväärses languses, kuid hetkel tundub, et see langus on peatumas. Viimase kahe nädala tulemused on erakonnal olnud pigem stabiilsed ja praegusest nelja nädala keskmisest tasemest kõrgemal. Reformierakonna toetus paistab, et on juba mõnda aega stabiilselt oma praegusel tasemel ning paranemise märke ei ole,” ütles Mölder.
Tema sõnul on kuuendal kohal reitingutabelis Parempoolsed, kelle toetus on samuti juba mõnda aega stabiilne oma praegusel tasemel. Valimiskünnise all oleva Eesti 200 toetus on Mölderi sõnul pigem languses, kusjuures viimased kaks nädalast tulemust on erakonnal olnud alla kahe protsendi. Erakonna nelja nädala keskmine toetus on lähiajal korra juba alla kahe protsendi kukkunud, seda tänavu märtsis, meenutas Mölder.
“Arvestades Reformierakonna ja Eesti 200 erakordselt halbu toetusnumbreid jätkab ka valitsuserakondade koondtoetus rekordiliselt madalal tasemel. Kui võtta arvesse ka eelistuseta valijate osakaal, mis on 33,8 protsenti, siis toetab praeguseid valitsuserakondi vähem kui 10 protsenti valijaskonnast. Lisaks erakondade toetusele püsib madal ka hinnang valitsuse ja peaministri tegevusele,” märkis Mölder.
Kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Isamaa 32 kohta, Keskerakond 22 kohta, EKRE 17 kohta, Reformierakond ja sotsid mõlemad 12 kohta ning Parempoolsed kuus kohta.
BNS