Jaan Lukas
Eestlased juba on üldiselt sellised tegelased, kes kohe ja kiiresti kiitma ei kipu. Nii polnud ka hurraavaimustust 1. juulil, mil ka Jõgevamaa sisestel bussiliinidel esmakordselt tasuta sõita sai. Kui aga reisijatega põhjalikumalt vestelda, siis kostus arvamusi uuenduse vajalikkusest küll.
Tasuta bussisõidu avapäeval istus bussirooli ka ainus Jõgevamaa naisbussijuht (andku soolise võrdõiguslikkuse volinik mulle sellise ametinimetuse kasutamise eest andeks) Elen Uustal firmast ATKO. Buss sõitis marsruudil Pala-Halliku-Voore-Palamuse Jõgeva. Sõit algas Jõgeva bussijaamast, mille omalaadse arhitektuurilise lahendusega hoone ehitamist koordineeris omavalistuse poolelt kunagine Jõgeva abilinnapea Aare Olgo, kes tänase Jõgeva vallavanemana oli tasuta bussiliikluse Jõgevamaal käimalükkamise üks tõsisemaid initsiaatoreid.
„Võimalik, et mõnedki rõõmustavad tasuta bussisõidu üle. Minu rahakotile see eriti ei mõju, sest mul on niigi sooduspilet,“ ütles nooremaapoolne naine, kes sõitis Jõgevalt Voorele. Ta on sinna uue kodu rajanud. Varem elas aga Soomes.
Mitme peatuse juures inimesed seisid, lehvitasid bussijuhile, kuid bussi peale ei tulnud. „Nad ootavad teist bussi, mis sõidab Tartusse,“ ütles bussijuht.
Linna on vaja sõita
Varem vallakeskuseks olnud Palal, mis nüüd Tartumaal paiknevasse Peipsiääre valda kuulub, muutus taevas halliks ja vihmasadu tugevnes. Võimalik, et loodus leinas kauaaegset Pala vallavanemat kohalike inimeste poolt austatud ja armastatud Jozsef Weinrachi, kes laupäeval Tartust Pauluse kirikust igavikuteele saadeti. Buss peatus aga Palal ligi pool tundi. Nii oli võimalus bussipeatuses juttu ajada kahe mehega, külafilosoofiga, kes meenutavad teatud tegelasi filmist „Naabriplika“. Üks neist nimega Valdo ütles: „Me oleme siin vihmavarjus. Ega me bussiga palju ei sõida. Palal on ju kõik käejala juures. Veidi arusaamatuks jääb aga asjaolu, et näiteks Tallinna elanikud saavad Jõgevamaa sisestel liinidel tasuta sõita, jõgevamaalased ja tartumaalased Tallinnas aga ei saa.“
Bussi sisenes keskealine hallide dressipükstega daam, kes pärit Põltsamaalt, kuid kelle maakodu Palalt. Kaasas oli tal korv koduaiast korjatud maasikatega. „Tasuta bussisõit võib siiski mõjutada mõnegi pensionäri igapäevaelu. Kui nad varem käisid maakonnakeskuses Jõgeval näiteks kord nädalas ja rohkem külastasid maapoode, siis nüüd ehk minnakse sagedamini maakonnalinna sisseoste tegema,“ arvas bussijuht Elen Uustal.
Palamuse–Kuremaa teel tuli Änkküla bussipeatusest peale töötav pensionär Heino Kiisk, kes sõitis Jõgevale. „Maakonnalinna on vahel ikka asja. Pileti eest jõuaksin maksta. Ma pole aga nõus nendega, kes arvavad, et tasuta bussisõitu vaja pole. Inimesed saavad ju nüüd paremini ühest paigast teise sõita. Heino Kiisk rääkis sellestki, et oli nõukogude ajal ametis Tartu kontrollaparaatide tehases, pooleldi salajases ettevõttes, kus N Liidu sõjatööstusele toodangut valmistati. Töötajatest moodustasid enamuse venelased. Ettevõttes valitses üldiselt asjalik töömeeleolu, enamus ülemusi oli viisakaid ja intelligentsed,“ meenutas Heino.
Valla kulud vähenevad
Jõgeva vallavalitsuse finantsosakonna juhataja Kaja Ferschel-Pärn sõidab tööle nii auto kui autobussiga. „Pelgalt tasuta bussisõit enamat sõitmist ei motiveeri. Pigem koosmõjuna bussiliikluse tihedus, busside turvalisus, kasutusmugavus ja rongi väljumisaegadega arvestamine. Kui ikka külmal talvepäeval bussijuhi vaateväli otsevaates on vaid 60×30 cm ja buss ukseni reisijaid täis, siis mõtled kas ikka jõuad sihtpunkti või.., puudub toimiv kliimasüsteem. Memmeke tuleb toidukottidega, aga bussis olev reisijate vahekäik ja istmed on nii kitsad, et sinna annab pugeda. Koolivaheaegadel ei sõida õpilasliinid, mis tekitab ebamugavust ja tarbetut ootamist. Kindlasti jätab tasuta bussisõidu võimalus maal elava inimese rahakotti „seemnekese“, mida on võimalik millekski muuks kasutada, kuna elukallidus maal on kõrgem kui linnas,“ arvas Ferschel-Pärn
„Busside vajadusliku liiklustiheduse kaardistamise tulemusena on kujunenud liinid ja kasutusmugavus. Koduküla inimestega teemat ei ole arutanud, kuna tööpäevadel on suhteliselt hea linna ja koju saada. Aga nädalavahetusel on küll nii, et saab hommikul linna ja õhtul koju, rääkimata ajasäästlikust võimalusest rongiga edasi sõita ja taas koju jõuda,“ arvas ta.
Kaja Ferschel-Pärn märkis veel, et Jõgeva valla kulusid mõjutab tasuta bussiliiklus eelkõige õpilastranspordi kulude vähenemisega, eeldatavalt 70 000 eurot aastas.