USA iseseisvuspäeva, 4. juuli eel tegi ootamatu avalduse Ühendriikide suursaadik Eestis James D. Melville Jr, kes teatas sotsiaalmeedia kaudu, et astub ametist tagasi. Põhjusena tõi saadik esile USA presidendi Donald Trumpi avaldused NATO ja Euroopa Liidu aadressil.
Melville sai suursaadikuks Eestis 2015. aastal president Barack Obama ajal ning oleks niikuinii varsti erru läinud. Ühendriigid otsisid uut saadikut siia juba aasta jagu ning see on Washingtonile iseloomulik, et uue presidendi administratsiooni ametisse astudes vahetuvad kogu maailmas ka suursaadikud. Melville`i puhul on aga üllatavaks tema avalduse Valge Maja välispoliitika suhtes kriitiline sisu, mis polegi saadikutele nii tavapärane.
„Kui president (Donald Trump -Kn) ütleb, et Euroopa Liit loodi selleks, et Ameerika Ühendriike ära kasutada, et rünnata meie hoiupõrsast või et NATO on sama halb kui NAFTA, siis ei ole see mitte ainult faktiliselt vale, vaid tõestab ka mulle, et aeg on minna,“ kirjutas Melville. Ta märkis oma kirjas uskuvat seda, et USA siiski toetab Euroopa Liitu ja NATO-t „oma luuüdini“. „Ma lahkun vabatahtlikult ja suure tänutundega selle eest, et mul on olnud võimalik palju aastaid põhimõttekindlalt oma kodumaad teenida, ning suure veendumusega, et Ameerika, mis on ja on alati olnud suurepärane, saab ühel päeval olema taas õige,“ lisas ta.
Üsna tavapäratult kipuvad Ühendriikide välisteenistuse asju koheselt kommenteerima Eesti endised reformierakondlastest välisministrid. Praegune Europarlamendi saadik Urmas Paet kirjutab, et Trump ei mõista ega soovigi mõista USA ja Euroopa aastakümnetepikkuse partnerluse ega Euroopa Liidu olemust. „Seetõttu on täiesti mõistetav, et inimesed ei suuda end maha salata ning lahkuvad USA riigiteenistusest, nagu USA suursaadik Eestis ja mitmed tema kolleegid.“ Paeti sõnul on Trumpi verbaalsed, poliitilised ja majanduslikud rünnakud teinud märkimisväärset kahju Euroopa ja USA vahelisele usaldusele ja praktilisele koostööle.
Paetile sekundeerib ka eksvälisminister Marina Kaljurand, kes saab inimlikult täiesti aru sellest, et väga raske või praktiliselt võimatu on esindada riiki, kui sa ei usu nendesse tõekspidamistesse ning kui sa pead rääkima seda, mis sinu meelest ei ole õige.
USA ja tema Euroopa liitlastele keerulisel ajal pole tagasiastumised Ühendriikide välisteenistuse süsteemis praegu harulduseks. Trumpi otsekohene ja isepäine välispoliitika ajamine ei ole paljudele meeltmööda. Seda enam, et ees ootavad NATO tippkohtumine Brüsselis ning Trumpi kohtumine Venemaa presidendi Vladimir Putiniga Helsingis, kust võib isegi paljunäinud välisametnikele jälle teatud üllatusi oodata.
Suursaadik Melville ei soovinud niisugustes üllatustes enam osaks olla. Saadiku saatuseks on olla vahel ka teiselpool rindejoont.
Kn