Valitsuskoalitsioon on kaotanud tänaseks usalduse mitte ainult rahva, vaid ka Riigikogu enamuse jaoks. Selleks, et võimukoalitsioon saaks oma tööd jätkata, loodetakse nii oma endiste partnerite sotsiaaldemokraatide kui ka aknaaluste abile. Samal ajal on üpris selge, et sel nädalavahetusel lahkujad ei jää võimuerakondade jaoks viimasteks ning vähemusvalitsuse staatus pigem süveneb, mitte ei lahene.
Kõige kõnekam on see, et täna Reformierakonnast välja astunud kindralmajor Meelis Kiili jaoks said otsustavaks just erimeelsused erakonna kaitsepoliitika teemal. Mäletatavasti viimased kolm aastat on Reformierakonna valitsused kasutanud kaitsepoliitikat universaalse õigustusena nii majanduslanguse kui ka kõigi maksutõusude kontekstis ja sellest püütakse tõenäoliselt teha ka üht teemat enda seekordses valimiskampaanias. Aga see, kui antud valdkonna vaieldamatu ekspert just kaitsevaldkonnas toimuva tõttu erakonnast lahkub, on kindlasti märgiline.
Tegelikult tuleb tunnistada, et on saabunud olukord, kus seni väga arrogantset poliitikat praktiseerinud võimuliit peab otsuste tegemisel hakkama paratamatult otsima konsensust ka opositsioonijõududega.
Muuhulgas võib see anda ka demokraatliku suuna presidendivalimiste protsessile, mida võimuliit koos sotsidega on püüdnud seni lahendada ühe kandidaadi ametisse määramisena. Vähemusvalitsusel on senisest piiratumad võimalused kaubelda häältega juba enne kandidaadi ülesseadmist ning seeläbi kasvab võimalus, et käivituvad kandidaatide debatid ja reaalne valimisprotsess, nagu see tegelikult olema peab.
Teine kriitiline teema, millega praegune parlamendi koosseis peab hakkama saama, on riigieelarve vastuvõtmine. Ka see protsess võidab sellest, kui praegused valitsusparteid peavad otsima toetust opositsioonilt.
Pool aastat enne valimisi ei ole Eesti huvides tekkinud ebastabiilsust veelgi võimendada ning praegust valitsust tema elukaare lõpus umbusaldada, sest sedavõrd lühikese ajaga ei oleks ka uuel valitsusel võimalik midagi sisulist korda saata. Eesmärgiks võiks olla, et juba mõne kuu pärast saavad Eesti inimesed anda uuele võimukoalitsioonile mandaadi ning uus valitsus asub selle toel ametisse. Samas, kui praegune valitsus hakkab oma destruktiivset poliitikat süvendama, ei saa välistada ka umbusaldamist.
[…] post MIHHAIL KÕLVARTI AVALDUS appeared first on […]
Arusaamatu on kuidas reformierakondlasi üldse usaldada oli võimalik Eesti 200-st rääkimata. Kõlvart on väga tark ja hooliv poliitik ja selliseid valitsuskoalitsioonis polegi.
Alati on võimalik midagi ära teha kui oled võimul.Kui valimisteni on jäänud mõni kuu saaks uus valitsus tühistada e-hääletamise ja sellega anda ka rahvale õiguse oma valikuid teha ja kehtestada presidendi otsevalimised.Selleks muidugi peab aga olema ka kõigi osapooltega kokkulepe.Takkajärgi tarkusena tehakse endisele keski,ekre ja isamaa valitsusele etteheiteid,et miks nad ei kehtestanud Põhiseaduslikke valimisi või ei olnud siis ka kõigil osapooltel sellist soovi?
Täiesti arusaamatu onmeie õiguskantsleri arusaam e valimiste põhiseaduslikkuses Evalimisel ei toimu valija füüsilist tuvastamist See on fakt mida õiguskantsler eirata ei tohiks mingil tingimusel