Keskhommik: Kõlvart ja Laats kritiseerivad valitsuse eelarvepoliitikat ning juhtimiskriisi

Keskhommik 14.10.2026

Saates „Keskhommik” lahkasid saatejuht Janek Mäggi ning Keskerakonna esmees Mihhail Kõlvart ja Keskerakonna fraktsiooni esimees Riigikogus Lauri Laats Eesti poliitika ja majanduse tuliseid sõlmküsimusi. Fookuses olid riigieelarve segasus, kasvav võlakoormus, peaministri võimalik umbusaldamine ning vajadus pragmaatilisema majanduspoliitika järele.

Peamised teemad ja arutelukohad

  • Kristen Michali umbusaldamine ja poliitiline lehmakauplemine

    Lauri Laatsi sõnul on peaminister kaotanud avalikkuse usalduse. Probleemidena nimetati ebaõnnestunud laskemoonahankeid, sisejulgeoleku ja sotsiaalvaldkonna murede edasilükkamist ning vähemusvalitsuse katseid osta eelarve heakskiitmiseks hääli opositsioonilt ja partneritelt.

  • Riigieelarve puudujääk ja hüppeliselt kasvav intressikoormus

    Eelarve umbes 700 miljoni euro suurust puudujääki seostati maksuküüru kaotamisega. Laats tõi välja, et riigivõla intressimakseteks kulub aastas juba üle 260 miljoni euro, mis ilma suunamuuatuseta kasvab lähiaastatel mitmekordseks.

  • Tegevuspõhise eelarve läbipaistmatus

    Mihhail Kõlvart nentis, et tänasest tegevuspõhisest riigieelarvest ei saa sageli aru isegi ministrid ega ametnikud. Eelarve peaks olema selge riigijuhtimise tööriist, kuid praegune mudel jätab liialt ruumi ametnike omavolilisele ümberjagamisele ega anna vastuseid suurprojektide (nt Rail Baltic) tegelike kulude kohta.

  • Majanduse käivitamine ja Leedu eeskuju

    Kõlvarti hinnangul puudub valitsusel oskus laenuraha tootlikult investeerida, kasutades seda pigem püsikulude ja valimislubaduste katmiseks. Samal ajal kui Eestis põhjendatakse raskusi sageli sõja mõjudega, suudab samas regioonis asuv Leedu sihipäraste reformide ja bürokraatia vähendamise toel (nt fintech-sektoris) majanduskasvu saavutada.

  • „Siseressursside” tegelik hind maksumaksjale

    Viidates viimastele eksimustele – Rail Balticu tulemustasude tagasimaksmise nõue ja RKIK-i petukirja juhtum –, tõdes Kõlvart, et asutuste vabandus „kahjude katmisest siseressurssidest” tähendab tegelikult maksumaksja raha ebaefektiivset kasutamist millegi muu arvelt.

Vaata saadet täispikkuses: