Marina, Marina…

Marina Kaljurand FOTO:SANDER ILVEST/SCANPIX

Nii laulis Marino Marini sügaval nõuka-ajal Tallinnas Filharmoonia kontserdisaalis. Marina Rajevskaja-Kaljuranna sünnini jäi siis veel peaaegu kümmekond aastat. Aga laulud ei valeta.

„Ma pean siit lendama,” laulis itaallane. Ja ennäe, Marina sündis ja asus lendama, esialgu üsna kõrgelt.

Jätame kõrvale kooliaastad ning toekad riigitegelasest kasuisa ja ema, kes oli ENSV MN Asjadevalitsuse ametnik, ja astume üle koolitustest Tartu Ülikoolis, Eesti Diplomaatide Koolis ja Tuftsi ülikoolis USA-s.

2004–2008 oli Marina Kaljurand Eesti suursaadik Iisraelis ja Venemaal, seejärel Kasahstanis; 2011–2013 Kanadas ja lõpuks veel 2011–2014 Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos. Ajavahemikus juuli 2015 – september 2016 oli ta Eesti Vabariigi välisminister.

Vaatamata Marina Kaljuranna populaarsusele arvamusküsitlustes, otsustas Reformierakond mitte esitada teda presidendikandidaadiks valimisvoorudes, mis toimusid Riigikogus. 9. septembril 2016 teatas Kaljurand, et astub välisministri ametikohalt tagasi ning palub oma toetajatel end valimiskogus presidendikandidaadiks üles seada.

2016. aasta presidendivalimistel sai Marina Kaljurand 24. septembril valimiskogus esimeses voorus 75 häält ning teise vooru edasi ei pääsenud. Aga ega Marina Kaljurand siis meelt ei heitnud. Ta oli osalise koormusega ametis Välisministeeriumis kübernõunikuna ja juba 2017. aastal asus juhtima vastmoodustatud Rahvusvahelist Küberstabiilsuse Komisjoni. Ettepaneku sellele kohale asumiseks tegi Hollandi valitsus. Komisjoni eesmärgiks on kolme aastaga koostada põhjalik raport selle kohta, mida tuleks küberruumiturvalisuse suurendamiseks ette võtta.

Aga paistab, et sellest kodust-eemal-tööst on nüüd meie tubli diplomaat väsinud ja otsustas kodusokkidesse tagasi astuda. Kuna Reformierakond oli tema hüljanud, valis ta tänavu uueks väljundiks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna. See aga pani sotside erakonnas n-ö sisemise pudru keema.

Kesknädalale teada olevalt hakanud eelolevatel Riigikogu valimistel Harju- ja Raplamaa piirkonnas kandideerima pidanud Urve Palo just pärast seda, kui Marina Kaljurand oli sotside erakonnaga liitunud, tundma enda tähe lõplikku kustumist poliitikataevas.

Sotsides toimub „vaikne verevahetus“ ning sõjajumal Mars näikse seekord olevat tugevalt Marina Kaljuranna selja taga.

Kn