Heimar Lenk
20. augustil saab teenekas ajakirjanik Mart Ummelas 65-aastaseks.
Kolmas vabariik on see, kus Mart Ummelas arvab ennast praegu elavat. „Kolmas vabariik võiks olla selle kummalise olemisvormi nimi, kus mälu on peaaegu kustunud, kus elatakse ühest (valimis)kampaaniast teiseni ning kus enamikule noortest tähendab Eesti vaid mingit paratamatut vaheperemeest enne tegelikku vabasse maailma suundumist.” Nii kirjutas ta Maalehe kolumnis 2010. aasta mais.
Ise on Ummelas Maarjamaale pidama jäänud, kuigi kultuuriinimese ja Soome–Eesti suhete süvatundjana võiks ammu Soome lahe põhjakaldal elada ja austatud ajakirjaniku karjääri nautida. Kuid kõik see on vaid oleks. Eesti pole kunagi oma parematele poegadele tunnustuse jagamisega ülemäära lahke olnud. Tõsi, mõni on küll pärast surma aupaistesse tõstetud.
Tänase päeva tegelikkus on selline, et oma juubeli eel tassib ajakirjanik Ummelas vanakraamipoes kaste ja kotte. (Praeguseks on Mart Ummelas töölt Uuskasutuskeskuses kõrvaldatud.- Toim.) Ta on seal kui ÜKT ehk ühiskondlikult kasuliku töö kohuslane. Prokurör määras talle 130 tundi sundkorras tööd. Mille eest? Tallinna Televisiooni juhatuse liikmena täitis Ummelas oma tööülesandeid ja andis allkirju ka rahalistele dokumentidele. Pealekaebamise tulemusena hakati pabereid uurima ja selgus, et mõnel neist olid kirjas väidetavalt valed numbrid. Mart ei teadnud neist midagi, teda süüdi ei mõistetud, kuid „ühiskonnale kasulikku tööd“ pandi ikka tegema. Ise peab ta seda riigi tänuks ja kingituseks 65. sünnipäeva puhul. „Tahavad mind ümber kasvatada. Aga miks? Olen oma elus alati aus inimene olnud,” imestas ta Eesti Ekspressile antud intervjuus.
Võin neid sõnu kinnitada. Minu sõpruskonnas, kuhu ainult ausad inimesed kuuluvad, on Mart üks esimestest. Valetamisgeeni tema organismis vist ei olegi. Valgetähe 5. järgu teenetemedali omanikul, aasta ajakirjanikuks ning muuseumisõbraks tunnistatul, ei saagi seda olla. Tarvitseb vaid lugeda Ummelase vanu ajalehtede või Vikerraadio kommentaare, et mõista selle mehe siirust ühiskonna ja oma rahva ees, austust õiglase ajaloo vastu.
Kahjuks on juhtunud nii, et neid omadusi ei peeta tänapäeva inimese hindamisel enam määravaks. „Oleme liikunud aega, kus mälu on asendumas lihtsakoeliste müütide, mustvalgete hinnangute ja väiklastel vastuoludel põhineva ajaloolise „tõe” korduva ümberjutustamisega,” kirjutas ta kümmekond aastat tagasi. Aga täpselt sedasama oma tõde räägib ta telekaamerate ees Tallinna Televisiooni „Meedia keskpunkti” saateis.
Vaatajanumbrid kinnitavad, et enamik televaatajaist hindab seda kõrgelt. Mõnele siiski ei meeldi. Miks? Aga sellepärast, et enam niimoodi ei räägita. Savisaar ja Putin ei saa olla head. Trump oli, aga pärast Helsingit enam ei tohi olla. Rääkida tuleb nii, nagu soovitatakse. Nende soovidega mittearvestamine viiski selleni, et ühel ilusal päeval Ummelase häält Vikerraadio „Rahvateenrite” saates enam ei kuulnud. Anti eetrikeeld igaveseks ajaks.
Kas ajalugu kordub? Tundub, et vahel küll. Pärast 1980. aasta skandaalset jalgpallimatši ETV ja ER-i vahel, mis kujunes vabadusvõitluse üheks esimeseks pääsukeseks, sai Mart konferansjeena esinemise eest igavese eetrikeelu.
1981. aastal saadeti ta tööle ENE toimetusse Gustav Naani juurde. Milline tunnustus! Entsüklopeedia toimetusse ja akadeemiku käe alla. Niiviisi saab karistada vaid sügavalt intelligentset inimest. Muide Tartu Ülikoolis sai ta filoloogi-toimetaja hariduse peaaegu kiitusega. Kuldmedali röövis massihävitusrelva eksamil saadud “3”. Põhjuseks degaseerimisseadme oskamatu kokkupanek.
1995. aastal osutus Ummelas valituks Riigikogusse, kuid ta eelistas tööd Eesti Raadio juhatuses. Kuni 2000. aastani, mil see mees Mart Laari lähikondlastele enam ei sobinud. 2006. aastal avanes Rahvusringhäälingu uks uuesti. Vikerraadios tegi ta kõikvõimalikke saateid kuni aastani 2011. Just sel aastal ajalugu korduski. Mardile anti teist korda eetrikeeld igaveseks ajaks!
Õnneks oli alllinn Toompeaga tol ajal opositsioonis. Tallinn plaanis alternatiivse telekanali loomist. Sinna sobis igavene teisitimõtleja imehästi. Lausa peatoimetajaks. Lisaks edutati ta koos peadirektor Toomas Lepaga juhatusse.
2016. aasta detsembris tegi PPA korruptsioonivastase võitluse büroo Ummelase töökohal läbiotsimise. Tööleping lõpetati. Kaheksateist kuud tegeles politsei tema uurimisega. Midagi olulist kriminaalset leidmata, otsustas prokurör pakkuda oportuniteeti ehk kokkuleppemenetlust. „Et olin praktiliselt rahatu ja võlgades, nõustusin,” kirjutas Mart ühes kommentaaris ja lisas, et „sunnitöö” lõpeb heal juhul septembris, kui juubelisünnipäev ammu seljataha jäänud.
Üks tuntud advokaat on ajakirjanduses selgitanud: pärast opurtuniteedi kohaldamist ei saa keegi väita, et antud isik on kurjategija. Kui nii, siis miks Mart peab uuskasutuskeskuses kotte tassima? Vastuseks võib sobida näiteks üks Facebooki sõprade poolt saadetud kommentaar. Andreas: Lugupeetud Mart Ummelas! Teil ei ole õigust saatanale alla vanduda. Te ei ole ometi nii nõrk! Kõiki tarku (segajaid) siin elus kiusatakse ja jäädaksegi edasi kiusama. Te olete kirjaoskaja ja mõtlev inimene. Mida muud Te sellelt maailmalt ootate? Teie kiusajad on ju kirjaoskamatud, rumalad ja saamatud, kes ongi määratud valitsema arukate üle. See on tänapäeva maailm. Leppige reetmiste, solvangute ja alandamistega. Te näete nende kõikide matused ära!“
Ei läinud palju aega mööda, kui ilmus ka vastukirjutatud kommentaar. Seletaja: „Mart Ummelas võtku oma mõttekaaslased Reinde ja Lenk kaasa! Kadugu ja pühkigu luuaga kõik tehtu puhtaks! Uskumatu, et homo soveticustele üldse veel Eestis sõna antakse?“
Mart Ummelas on sopajoodikust Eesti vastane sitavares.
Loodame, et see põhjakäinud kommu kaua ei ela.
Oi, kuidas tahaksin sellele kirjutajale näkku sülitada!!!
Keegi soovitas, et peaksin tänama, sest paremat kiitust pole kui idioodi sõim!
Eelmine Maali Maalt on liba. Ohoo, kus on alles ähvardused ühele Eesti ausamale ajakirjanikule. Tundub, et see libaja rohkem, kui need 2 lauset ei oskagi kirjutada, need laused on tal pidevalt peas ja neid ta kasutab kogu aeg Eesti kõige lugupeetavamate inimeste kohta.
jutust saab teha vaid ühe järelduse: Ummelast Auschwitzi kuritegudes süüdistada ei saa, ei oska teine isegi kraani õigele poole keerata.
Palju õnne Suurel Sünnipäeval!
Oled jõudnud täismeeste ikka. Jõudu kõiges ja kõikjal!
Ära neid jorisejaid tähele pane.
Argpükse on meie vabaks lauldud riik täis.
Kahjuks sigitavad samasuguseid ikka juurde ka veel.
Tänu Mardile sai Tallinna Televisioon hinge sisse.
Vaatake mis praegu toimub? Mingi sogane roosamannna! Ekre reklaam pidevalt.
Mardi saade ajakirjandusest on aus ja õiglane. Ainuke, kus tõtt räägitakse.
Ilmselt enam pole oskajaid tegijaid.
Mart aeti juhatusest minema.
See TTV on tõesti kõvasti alla käinud. Keegi intergant teeb seal mingeid segaseid minuteid ja reklaamib peldikupuhastajat inimlooma ravimiseks. Paistab, et see oli kogu tema koolitus sõjaväes staabirotiks olemisel.
Huvitav, miks hoitakse Lenki saates parteist välja visatud endist toimetajat ja Savisaare tallalakkujat? Kas täna siis ajalehel polegi toimetajaid?
Midagi on vääga mäda, seltsimehed!
Näe, ajaleht ka naa unine internetis: Ummelasest lugesin juba eelmisel nädalal paberi pealt raamatukogus.
Aga palju õnne ikkagi!
samuti, et Mart tuleks välja saata Soome.
Kõrvaldati, kuna muutus liiga uudishimulikuks. Jätkan 28.08. Pirita rannas.
Mitte ainult Teie….
jäi, miks Ummelas sunitöölt kõrvaldati? Kas tõesti töötas nii kõvasti, et andis teistele halba eeskuju? Temast võib kõike oodata.
Kõrvaldati, kuna muutus liiga uudishimulikuks. Jätkan 28.08. Pirita rannas.
aga rahvas kannatamatult ootab, on Mardi mälestusteraamat. Kes kuidas kärna pani ja kuidas nad ajaga muutusid vabadussõdalasteks ja õigeteks eestlasteks.
Aga millegi pärast Mart seda raamatut ei taha kirjutada, korra isegi mainis, et temalt ei tule midagi. Pole raske mõista, et Mart on kinni makstud, et ta midagi ei avaldaks. Ja NLKP karma on tal samuti peal.
NLKP karma? Kahtlemata on mul palju rääkida, aga oodake ära mu surm, siis saate teada ühte kui teist.
Mart Ummelas on aus, õiglane ja tark ajakirjanik. Palju õnne talle.
Ei maksa tähele panna halvstavaid kommentaare andea ja õiglase ajakirjaniku kohta. Need kirjutajad põevad alaväärsuskomplekti ja ei oska hinnata tõelist talenti, kes kirjeldab ausalt sündmusi ja ei laima ega vassi.
ka ei saa aru, miks Ummelas ilma võitluseta alla andis. Kui ta pole süüdi, siis miks sunnitööd kohe tegema? Nagu vabatahtlikult kukub välja.
Ma ei saa aru, millele ma alla andsin. Mida pidin tegema? Isegi sellise lahenduse advokaaditöö maksab 450 eurot ehk peaaegu kogu mu pensioni. Kui oleksin jätkanud kohtuteed, oleks mul pidanud olema mingi tohutu kapital. Sisuliselt oleks see ju tähendanud, et ka minule kukkus midagi. Ei kukkunud sentigi. Mul on vaid laenud ja pension, see on täna kõik. Mida tähendab süüdi olemine? See sõltub minust endast, mitte mingist lollakast prokurörimutist ega Eesti ammutuntud ebaõiglasest kohtusüsteemist, vaid sellest, millesse ma ise usun. Ja ma olen 110% süütu. ÜKT on muidugi kuritegelik otsus, aga ma selles riigis ei imesta ma enam ammu millegi üle.
Mardile: võta oma Apple nina ette ja toksi lugu sellest, miks Vikris hommikuti eralehtedele reklaami tehakse? Palju need lehed selle eest maksavad ja kes seda ülds ekäskis? Samuti sellest, kes sundis Vikrile peale usuminutid, kuigi see ju puha luul? Ja põhiseadusegagi vastuolus.
Sul oleks palju lugusid toksida aga käid selle asemel vabatahtlikult (ise ju ennast süüdlaseks ei loe ja riigikohus pole kah süüdi mõistnud) sunnitööl muskleid arendamas.
Mis mõttes vabatahtlikult?
mõttes, et ilma kohtuotsuseta. Ise ju ennast süüdi ei tunnistanud. Mitu kohtuastet Eestis ikkagi on?
Keegi jobu on jälle kasutanud Maali Maalt nime ja kirjutanud sellise lolluse, et vastik lugeda. Tõeline Maali Maalt on tark inimene ja kirjutab asjalikke kommentaare. See halvustav märkus parima ja ausaima ajakirjaniku kohta võib tulla vaid väga alaväärtuslikult inimeselt. Ummelas on andekas ja tark inimene pealegi väga aus ja õiglane. Ta teab mida kirjutada ja millest rääkida. Postimehe ajakirjanikel on raskem. Lugesin mõnede ausamate Postimehe ajakirjanike avaldatud kirja, kus nad ütlevad, et neile öeldakse ette millest peavad kirjutama ja keda laimama. Kesknädalas on parimad ajakirjanikud ja teavad ise mida kirjutada ja nende artiklid on ausad ja hoolivad.
Ma muidugi tänan Janet. Ma ei oota ülistust, aga kahtlemata mitte mõne oma kolleegi pahatahtlikku sõimu.
Maali Maalt sugused meie ühiskonnas on tüüpiline näide, kui aju on tühjaks jooksnud ja järele jääb vaid räige sõim.Taolised alandavad end ise ,sest kõik negatiivne põrkub neile endale tagasi ja hävitab tervist,millele võib ainult kaasa tunda. Puudast soolast ja vasktorudest läbikäinud mehi , nagu Mart Ummelas ,meie ühiskonnas teatavasti ajukääbikute poolt kardetakse .Kahjuks ei ole aus ütlemine ja otsekohesus leidnud respekti ka praeguses EV-s ja siis imestame, et seda ei olnud Nõukogude Eestis.Niiditõmbajaid Eestis veel jagub . Tuleb vaid loota ,et peale valimisi saab praegune võimupartei takistamatult sellest sisevaenlasest lahti. Tuleb välja, et välisvaenlane polegi nii kardetav kui meie enda oma -v.a. moslemite invasioon meie maale.
Ma tänan, Rein! Olen saanud seoses oma sünnipäevaga tohutult positiivset vastukaja. Kahjuks oma erakonna poolt on tervitused jäänud napiks. Tänan siinkohal eraldi juhatuse liiget Jaanus Karilaidi, kes võttis südame rindu ja õnnitles isiklikult. Teistele soovitan, et nad saaksid ükskord aru, mis erakonda nad tegelikult juhivad.
pea ju tingimata võtma palgalist kaitsjat, ka klikk võimaldab kaitsja. Mille poolest too tasulisest etem on? Tutvusi võib tal tõesti rohkem olla, sest muidu ta poleks palgaliseks trüginud. Kuid seadusepügalad on ühed, kuigi üht ja sama seadusesätet tõlgendatakse meil 100% erinevalt. Kui anda mingi mõrv või vargus 10-le kaitsjale, süüdistajale ja kohtunikule, siis kõik need 30 annavad erineva vastuse. See aga tõestab, et meie karistusseadus on mädamast mäda. Vaja on kindlate karistustega karistusseadust ning et liigitamiseks oleks samuti üheseltmõistetav alus. Muidugi tekiks siis teine probleem, sest siis kaoks kaitsja vajadus üldse. Teaks ju kuriteo sooritanu ise ette, milline kindel karistus teda ootab. Kuid siis saaks ka iga kurjategija väärilise karistuse.
Ja oleks ka kohe selge, kas Mart oli süüdi või ei. Kui oli, siis oleks ka karistus kohe teada. Kas nupp maha või peab 100 korda Kersti saapaid puhastama.
Lihtsamalt öeldes (et ka Mart aru saaks): PEAD peavad lendama!
Mul oli riiklik advokaat, kes suutis vähendada mu ÜKT-d 20 tunni võrra. Tema ettepanek prokurör Kiviojale vähendada riikliku abi tasu 450 eurolt ei leidnud mingit mõistmist. Sest prokuratuur ju teenib selliste oportuniteetide pealt. Olen 300 eurot tasunud, aga viimase osa alles siis, kui mu puhtaks pesemine lõpeb.
aprillis selle Kivioja pea lendab!
veebist, et see Kivioja on ka karjatavate penide ühingu juhatus eliige. Nii et Mart peab olema ettevaatlik, talle võidakse üks lõukoer vapilt kallale ässitada ja siis on Pariisi täikalt ostetud pikad püksid kombekaks liikumiseks liiga lühikesed.
Palju õnne minu lemmikajakirjanikule. Ta on ajakirjaniku musternäidis–aus, tark, vaimukas, õiglane.
siis 28.08., kui Mart tutvustab kõigile oma meenutusteraamatut Sunnitööline. Kindlasti ei tule see õhem kui Edgari Peaminister ja peatselt ilmuv Linnapea.
Ma ei saa aru, miks see tropp vingub koguaeg. Ei saanud seal poes ka rahulikult käia, juba ronis ligi ja hakkas kurtma oma kurba saatust ja kuidas talle liiga tehakse. Kui ütlesin, et mind ei huvita, kes ta on ja et mind rahule jätaks, siis vingus edasi. Täielik tropp
Palju õnne veelkord Eesti ühele ausamale ajakirjanikule!
Maali Maalt on liba.
Aga nüüd on Ummelas surnud ja ma olen väga kurb. Minu lemmikajakirjanik kes oli aus, õiglane ja tark. eks ta sattus ka tgakiusamise ohvriks nagu ka mõned teised Eestimaa parimad inimesed. Ainult Reformi tagatoas ollakse väljaspool karistusi ja seal neid valesüüdistusi vorbitakse. Tore ja õiglane saade oli Meedia keskpunkt kus osalesid parimad ajakirjanikud Reinde, Ummelas ja Lenk.
mina mitmeid telekanaleid ei ole üldse vaadanud. Aga tTV-d vaatasin alati ja minu lemmiksaade oli Meedia keskpunkt. Sealt sai teada mis Eestis tegelikult toimub.Kui poleks Reformierakonda oleks me elu palju parem ja õiglasem.kunagi oli Reformierakond parem kui nende esimees oli S.Kallas aga Ansipi tulekuga veeres kõik allamäge. Eks seal on ka meie kõige suurem kurikael E.N.Kross kes nüüd tegutseb vaikselt aga arvan et sama alatult. kui Kross lahkus Isamaast siis jõi seal vaikseks