Proovis Jaan Männik oma jõudu IRL-i juhiks saada. Põlati ära. Kaotuskibedus pani pilgud sinnapoole, kus on liidrite puudus. EKRE poole. Lisaks Helmedele on vaja uusi nimesid, mis rahvale tuntud. Nii saadigi kampa endine pangajuht ja Eesti Telekomi ülemus Jaan Männik.
2015. aastal kandideeris Männik IRL-i esimeheks. Siis kirjutas ta Postimehesloo, milles kirjeldas nii oma arusaama poliitikast kui ka erakondadest. EKRE sarnanes tema hinnangul Timo Soini erakonnaga Soomes ja Front National’iga Prantsusmaal. Selliste erakondade suhtes oli ta kriitiline.
Männik selgitas, et tema on mõttemaailmalt sarnasem Vabaerakonnale. Keskmine EKRE valija on tema sõnul väheharitud õllesõbrast mees maalt.
EKRE poolt Riigikokku kandideerival Jaan Männikul on kaks kodakondsust: Eesti ja Rootsi. Kaks aastat tagasi nõudis EKRE, et topeltkodakondsusega Valdo Randpere ja Imre Sooäär peaksid Riigikogust lahkuma. Ekrelane Henn Põlluaas nimetas topeltkodakondsust julgeolekuriskiks.
Männik ise kinnitab Eesti Ekspressile oma kaht kodakondsust, aga tunnistab, et läbirääkimistel EKRE-ga tema kodakondsuse asi jutuks ei tulnud. „Peate seda EKRE-lt küsima,“ soovitab Männik.
„Huvitav, ma ei teadnud seda,“ tunnistab Martin Helme, kui kuuleb, et Jaan Männikul on kaks kodakondsust. Siiski lisab Helme, et nad ei ole oma seisukohta muutnud ning on endiselt topeltkodakondsuse vastu. Järelikult pole EKRE ja Helmed nii paindumatud midagi. Ilmselt ka valitsusse saades ja võimu jagades.
Tahaks loota, et Jaan Männiku pürgimused suurde poliitikasse tulemiseks ei vaibu. Kui ei saanud IRL-iga, siis saab ehk EKRE-ga jala ukse vahele. Männik ise oleks tahtnud Vabaerakonnaga, aga nägi selle erakonna lootusetust.
Kn.