Riigihalduse minister Janek Mäggi teeb teisipäeval Riias toimuval Eesti ja Läti valitsuste ühisistungil ülevaate kahe riigi regionaalsest koostööst ning kutsub üles jätkama vajalikku tööd.
„Eesti ja Läti regionaalne koostöö on olnud pikaajaline ja edukas ning see on muutunud ambitsioonikamaks – seda näitab nii turistide, tööjõu kui ka kaupade liikumise kasv regioonis,“ ütles Mäggi. „Teen ettepaneku jätkata ja oluliselt hoogustada kahe riigi regionaalset koostööd, et piirialade areng jätkuks ja elanikel oleks mugav piiriüleselt tööl käia ning teenuseid tarbida.“
Kahe riigi regionaalsele koostööle on kaasa aidanud 2004. aastal loodud Eesti ja Läti valitsuste vahelise komisjoni tegevus. See on piirialade omavalitsuste jaoks oluline platvorm, mis võimaldab neil edastada võrdsete liikmetena oma arenguvajadusi ja koostöötakistusi valitsuste tasandil.
Komisjoni töö tulemusena on paranenud pääste- ja erakorraliste tervishoiuteenuste liikuvus ning kättesaadavus piirialadel, ühtlustunud regionaalsete raudteeliinide sõiduplaanid ning algatatud riiklik ja piirkondlik arengustrateegiline teabevahetus. Samuti on komisjon ette valmistanud mitmeid kahepoolseid lepinguid, näiteks andmevahetuse leping, mis puudutab infovahetust Eesti ja Läti rahvastikuregistrite vahel ning kiirabiteenuste osutamise vastastikuse abi erikokkulepe.
Komisjoni päevakorras on praegu mitmed lahendamist vajavad olulised teemad, milleks on piirialadel töötavate Eesti ja Läti residentide maksuvaba tulu arvestamise põhimõtete lihtsustamine, tervise valdkonna hädaolukordade lepingu ettevalmistamine ja lahenduste otsimine võimaldamaks tuua Valga haiglasse Läti kiirabil teatud raskusastmega patisente.
Mäggi teeb Riia ühisistungil ettepaneku tunnustada Eesti ja Läti valitsustevahelise komisjoni tööd kui efektiivset mehhanismi piiriregioonide õiguslike ja administratiivsete takistuste lahendamisel. „Eesti on valmis pakkuma kiiremat lahendust piiri-elanike probleemidele,“ rõhutas Mäggi.
Ta toob ülevaates esile, et Interreg programmidel on tähtis roll tagamaks Eesti ja Läti regioonide jätkusuutlikku arengut. Oluline panus on Eesti-Läti piiriülese koostöö programmiga ellu viidud projektidel. Alates 2007. aastast on programmi kaudu toetatud 110 projekti, näiteks merealade planeerimist ja väikesadamate võrgustiku arendamist Liivi lahel, Valga-Valka kui kaksiklinna ühise linnaruumi loomist ning sealsete rohealade parendamist. Samuti tööturu integreerimist ja piirkonna ettevõtjate konkurentsivõimekuse tõstmist. Aastate jooksul on programm toel edukalt ellu viidud mitmeid strateegilise tähtsusega projekte: renoveeritud piiriülest rongiliiklust toetav Valga-Valka raudteejaama hoone, korrastatud piiriüleseid maanteid, koostatud Eesti-Läti ja Läti-Eesti sõnaraamatud ning tõstetud piiriülest pääste- ja meditsiinivõimekust.
BNS
Mäkiga täiesti nõus. Tänane side on jama kümnendas.
Vaja on vahetut raudteeühendust, kasvõi Tartust Riigani. Ja sobival ajal, et õhtuks viinalaadungiga tagasi jõuaks.
Miks pole Võro-Hopa ja Võro-Alulinna bussiliine? Praegu on tõeline jama. Metsavenna juurest läheb Võrro ainult 1 buss päevas, sealt Hopasse aga jaluta 5 kilti jala, tagasi teine 5. Ja siis? Tagasi Võrro saad alles järgmisel hommikul.
ENSV-s olid need liinid olemas, miks Katariina ja Mäki midagi ei tee, et neid taastada?
Ja miks ei õpita naabervaldade koolides latviešut? Üleüldse ei tea me lätakatest midagi, peale saldejumpsi.
Miks on mul tunne, et ka Mäki ega Katariina ei liiguta lillegi? Sest möliseda on kerge, midagi teha aga sunnib liigutama.