Jaan Männik, Kesknoorte volikogu esimees
Eesti Vabariigi peaminister Jüri Ratas tabas hiljutisel arvamusfestivalil naelapea pihta, kui ta käis välja idee, mille kohaselt võiks riik tulevikus noori esmase kodu ostmisel toetada senisest enam. Noore inimesena tean, et oma kodu soetamine on paljude noorte perede jaoks unistus, milleni lähiaastatel on võimatu jõuda. Ärge saage valesti aru, Kredexi pakutav meede on kõrgelt hinnas, kuid tihtipeale ei piisa ka sellest, et oma koduni jõuda. Reaalsus on seesugune, et suurel osal noortest ei ole võimalik palgast muude kulutuste kõrval piisavalt säästa, ning seetõttu jääb kodu soetamata ning nõnda langetakse üürilõksu, millest on keeruline väljuda. Noorte mures saab aga just riik appi tulla.
Tean enda tutvusringkonnas paljusid, kes ei pea reaalseks üüriringist pääseda. Igapäevaelu ja ka näiteks lastele tehtavate kulutuste kõrvalt ei ole võimalik säästa piisavalt, et koguda sissemakseks vajalikku kümmet või rohkemat protsenti. Pealinnast väljaspool võib aga juhtuda, et isegi vajalik 10 protsenti ei aita, sest seal küsib pank suuremat sissemakset. Kui sissemakseks vajalik raha puudub, pole muud võimalust kui üürida. Üür võib aga tihtipeale ületada potentsiaalse laenu tagasimakse suuruse. Raha kaob tühja auku, mille maksmise järel ei ole pikas plaanis ikka midagi ette näidata. Kuidas siis ikkagi riik noortele appi tulla saab?
Keskerakonna poolt välja töötatava lahenduse näol on tegemist ennekõike tänase Kredexi meetme laiendamisega. Üheks Keskerakonna valimislubaduseks on võimalus noortel peredel soetada kodu eluasemelaenuga riigi käendusel ja ilma omafinantseeringu-kohustuseta. Täpne lahendus töötatakse välja lähiajal, konsulteerides Kredexi ja eluasemelaenu pakkuvate pankadega. Riigipoolne käendus ei tähenda rahalist sissemakset, vaid ennekõike täiendavat tagatist.
Kohustuslik omafinantseering laenusaamisel käib väga paljudele üle jõu ning seetõttu ei jõuagi noored oma kodu soetamiseni. Kinnisvara pidev kallinemine teeb selle ostmise noortele üha keerulisemaks, ning seda mitte ainult pealinnas ja seda ümbritsevas „kuldses ringis“, vaid ka maapiirkondades. Kui meie soov on, et noored saaksid senisest kergemalt iseseisva elu peale ning julgeksid mõelda varem ka perelisale, saab riik neile kodu soetamisel käendusega appi tulla.
EfTEN Capitali tegevjuht Viljar Arakas sõnas hiljuti, et kodusoetamine peabki tulema higi, pisaraid ja verd valades. „See peab tulema pingutusega, mitte nii, et riik lihtsalt garanteerib selle sulle,” sõnas Arakas. Ma ei nõustu selle seisukohaga. Minu hinnangul ei ole näiteks normaalne, et noored võtavad väikelaenu selleks, et saada kodulaenu. Kas me tõesti arvame noortest nii kehvasti, et me ei usu, et nad oskaksid endaleqq kodu rajada ilma higi, vere ja pisarate hinnata?
Kindlasti tuleb riigi abi taotleval noorel mõista, et kohustus laen tagasi maksta on endiselt ei kellegi teise kui tema enda õlul. Vastasel korral tal seda kodu enam ei ole. Sissemakseta laenuvõtmise võimalus ei tähenda automaatselt ka seda, et kõik seda saama hakkaksid. Viimane otsus jääb ikka pangale, kes hindab konkreetse inimese maksevõimekust ja -käitumist, ning noorele endale, kas ta ikka soovib aastakümnete pikkust laenukohustust või eelistab üürimise paindlikkust.
Ei tasu olla naiivne ja väita, et ei leidu ükskõikseid noori, kelle laen võib n-ö hapuks minna, kuid see risk on juba tänase Kredexi meetme juures ning ka ilma igasuguse käenduseta olemas. Samamoodi tuleb paika panna määrad, millises ulatuses esmase kodu soetamiseks riik käenduse annab. Igatahes on tegemist õige algatusega, millega tuleb edasi liikuda.
Tuhkagi sa maakohtade hindadest tead !!!
Odavad kui võileib, aint noortele ei passi nii prostasse kohta tulla.Töökoht peab olema kui nõukaaal üle tänava (väljamaal võib küll 80 km eemal olla ja iga päev 2-3 t edasi tagasi sõita normaalseks peetud, mitte aga siin Eestis) 60 tonniga saab maja kätte ! Ehita ISE või Laena – siis näed kui raske kerge on. Isad,vanaisad tegid.
Noortele anna disainitud-mehhaniseeritud- möbleeritud kandikul kätte, osta auto treppi ja siis- siis ka peab linnas olema. Muidu täitsa MÕTTETU koht, isegi LOODUS ja PUHAS KESKKOND ei loe.
Ehk saaks selgust, kust raha tuleb?
Saab küll. Sealt kust tuli minu isa raha ja paljude isade-vanaisae raha., kes majad ehitasid nõukaaal.
Isa läks hommikul kell 7 vabrikusse, algas töö. Töötas kl. 15-ni (kolmeni) . Olid vahetused. Töölise palk oli hea ,ainult 2 korda väiksem direktori omast. Siis sõitis äärelinna, kuhu oli saadud krunt. Just saadud – sest maad ei müüdud tol ajal. Seal ta tosserdas ehitada ja laup. pühap. ka. Hommikul jälle tööle. Vahetused olid ka. Käis aururong, mis sõitis seda maad tunni.
Ta nägi suurt vaeva. Ema palk läks ka osalt sinna. 5 aastaga oli maja 100 m2 katuse all, silikaadist, kivikatus.
Projekt tehti ja see vist maksis või mitte.
Äärelinnast sai pärislinn. Pood oli 1 km. Kaev oli omal ja käsipump algul. Katel oli kivisöega, hiljem automaat naftaga. Vahel, kui kitsas käes tehti haltuurat. Ehitada aitasid 2 asjatundjat töömeest – puusepp ja müürsepp, kellele maksti. Aia aitasid tekitada talgud. Talgulistele tehti suured peod- lauad lookas.
Oli 7 aastat peale sõda – tänavad täis invaliide, kuritegevust, tuberkuloosi. Elasime 3 kesi 10 m2 kööktoas, sest Tallinnas oli palju varemeis ja elukohti polnud.
Tean, et noored teevad nüüdki palju tööd, aga peavad ikka võlad tegema. Rohkem soovitada ei oska. Mina nii kange pole olnud.
Mitte, et ma seda hirmsat töötegemist õigustaksin, aga 5 a……
Ehitas ta ise seepärast, et tollal polnud võimalik maju osta ega korterit. Sest sõjas oli palju eluasemeid hävinud ja mitte ainult Tallinnas. Rahvast tuli ka juurde Venemaalt, sest tööstus oli tarvis üles ehitada ja töölisi vaja. Ja kes tahtis tolleaegses kolhoosis elada, need alles loodi ja algus oli ränk.?
Praegu on maal palju eluasemeid osta . Mis vähegi väärt on alles , teised on õhku lastud või hävinud.
Tuleb ainult endal ka seest korrastada, sest pildiraamatu disaini paljudes pole, vajavad seest remonti.
60 tonni maja eest, olgu või 80ndal ,70ndal ehitet.
Vaata, millised suvilakuuride hinnad on ja igaüks oma lollusega tegi.Eriti head on korterid ja nn.terracehousid e.ridamajad, sest need on tehtud Projekt. Instit. poolt. Maale tegi EKE, Linna Eesti Projekt, viimane ehitas Mustamäe, Õismäe, Lasnamäe. jm. Oli veel Tööstusprojekt.
Ja nad pole sugugi inimtühjad tondilossid. Taristud on head, arvutiside, sageli kiirside, moblade levi, teed, koolid,lasteaiad,raamatukogud,kultuurimajad, bussid,rongid. Pealekauba loodus, puhas ja rikas…veel…
Pangalaenule sel puhul loota ei maksa. Pank tahab kasumit sundmüügi korral 60% ja hindamine kui selline pole meil üldse paigas. Hinnatakse kohalike müügihindade järele, ehituslikku väärtust arvestamata,üldse mõistmata. Samuti taristu väärtust /Skandinaavias pole taristud sugugi nii head alati/. ja sellega keegi ei müü, sest inimene peab ka ise kusagile elama minema.
Noorte sissetulekud on suuremad / palju suuremad ja väljaminekud ka siis, kui nad üürivad, sest üür + kommunaalid on ikka kuradima kallis ,eriti pealinnas / võrreldes pensionäride omaga. Aga huvitavalt on korraldunud, et nii ühed kui teised jäävad lõksu. Ühed üürilõksu, teised, kellelt eeldatakse (miks?), et neil on isiklik, neile kuuluv eluase /mida enam ei pruugi alleski olla / jäävad ikka lõksu, sest kommunaalid on liiga suured nende pensioni jaoks + renoveerimiskulud, mis käivad selgelt ülejõu. Nende eluasemed sageli hirmsad, remondita.
Nooored lähevad laenavad – need kel head palgad. Pensionärid ei saa sedagi teha, ega taha. Ellusuhtumine teine.
Stressavad mõlemad, Stressi tagajärjeks on HAIGUSED., NARKOMAANIA, ALKOHOLISM, VAIMSED HAIGUSED , kuritegevus Rasked haigused, millesse isegi pensionärid ei sure kohe – kannatab Haigekassa. Purunenud pered, õnnetud lapsed.
Kui noortel saab küllalt, panevad välismaale. Kes lööb läbi, kes mitte.
Vanad jälle tõmbuvad nurka, nukrutsevad, depressiivsed , jäävad haigeks, muretsevad segaseks, abi küsida pole tegelikult kusagilt, kütuse hinnad tõusevad kogu ilmas + võlad või maksukohustused. Nad ei saa süüa vajalikke asju /näit II diabeet, et edasi lükata, tuleb õigeid toite süüa- pole võimalik ,diabeet toob kaasa operatsioone, sandistumisi = haigekassa kulud. Pole võimalik osta suhkrumõõdikuid kui diabeeti veel pole, saab osta alandat.hinnaga alles siis ,KUI ta juba on. Ei jaksa osta vererõhuaparaati /või head aparaati, need sageli viletsad/ = kahjustatud veresoonkond ja süda, neerud./jne.jne.jne. – Haigekassa kulud.
Noored ei suuda kujutleda end tegemas oma hästitasuvat kaugtööd maal elades, omas kodus, suuremate võlgadeta. Kuigi autod on neil enne päris oma KODU… Puudub paindlik mõtlemine. Nõudmised on pildiajakirjadest ja netireklaamidest = kujutlus elust on sealt, klantspiltide pealt. Võlaämbliku võrgud ulatuvad kaugele. Noored nõuavad kohe elatustaset, asju, autot, rõivaid, lõbu – omamata OMA KODUgi.
Ometi on selge, et välismaal eluaseme osas on hinnad veel suuremad. Tallinnas suuremad kui maal.
Vanad ei suuda oma vanuse ja tervise tõttu enam midagi – ennast kaitstagi ja peituvad.
Teised noored ei teeni niigi, et ots otsaga kokku tulla.
Rahamajanduse – kapitalismi , tingimustes ei saa olud paremaks minna – vaja on inimohvreid. Seega higi,verd ja tatti ebajumalale. Seega noortelt ootaks reaalsemat ellusuhtumist .
Unustasin mainimata, et minu isa, enne kui ta SELLE maja nõukaajal ehitas ,oli tal olnud korter Tallinnas,/ üüritud / mille ta, maapoiss, kes end üles töötas oskustööliseks , äriettevõtte kavatses asutada, sisustas oi kui suurte raskustega. Ostis mööbli, raamatukogukese, remontis, seal olid ta rõivad ,isegi frakk ja lakkkingad ,sest tema, nagu noored ikka, armastas ka avastada ,lõbutseda ja teatud restodes pidi frakk olema….- see kõik põles tal pommitamise ajal tuhaks. Oi, see oli suur löök. Alustas paljasjalgsena uuesti. Ööbis venna juures, turuputkas, keldris töötoas.
Siis töötas end uuesti üles , abiellus esimese naisega, sisustasid korteri — põles maha.
Alustas uuesti. Abielu katkes. Omas müügipunkti Tallinnas ja vennaga tootsid seal müüdava kauba – tööstuskaup oli ja ta alustas päris oma korteri ehitamist Kadriorgu- need kivimajad, funkts. stiilis natuke . Kooperatiivkorteri. Tegi sissemaksed, Algas sõda. Hoidis sõjavägedest kõrvale – mõlemast. Rändas harjuskina ringi, peitus. Sakslased püüdsid kinni lõpuks, panid Patarei vanglasse.Tahtsid maha lasta. Seal aitas ühel naisel
seina peidetud kuldraha kätte saada, millega too maksis oma põgenemise valvurile, isa jäi aga lõksu. Tollest sai Rootsi kuulsa Eesti päritolu arhitekti naine.Venelased tulid ja pääses välja. Vahepeal oli aga tema korter kuidagi omastatud õemehe poolt, ajad segased ja nõuk. aeg tuli oma korteripoliitikaga.
Ja siis alles, oma teise naisega, minu emaga, ehitas selle maja ,millest kirjutasin.
Olgu öeldud, et sel ajal elati hoopis teistes tingimustes, korteriüürid olid kallid ka.
Nagu öeldud, et laevad olid puust, aga rahvas rauast. Uuel ajal on laevad rauast, aga rahvas puust.
KATSETAMINE KUIDAS MINU LAENU PÕHJALISEL NÄDALAL SAAVAS TEENUSTE LAENU.
Olen nime järgi Laura, elan eesti keeles, kes on paljude võltslaenude pettur olnud eelmise aasta jaanuarist kuni selle aasta aprillini, kuid tänan oma loojat nii palju, et ta lõpuks naeratas mulle, suunates mind selle juurde uue laenuandjaga, kes pani mulle naeratuse sel aastal 2020 ja ta ei petnud mind ega et mind ei petetud ega valetatud, kuid see hrMark Stella nime kandnud laenuandja andis mulle pärast minu nõusolekut 2% laenu 250 000 dollarit need äritingimused ja üks oluline asi, mis mulle selle laenufirma juures meeldib, on see, et kui teil on laenu vaja, on need kiired. Võtke meiega ühendust e-posti teel (Markstellaloanfirm@hotmail.com) või whatsapp +393510483991