Väike-Maarja vald on kuulus kuulsate inimeste poolest. Vallakeskuses on võrsunud maailmatasemel eesti maadleja Georg Lurich. Kiltsi mõisas elas meresõitja ja ümbermaailmareiside eestvedaja Adam Johann von Krusenstern. Rohkem kui 80-aastases Kitsi rahvamajas, teed juues ja kodusküpsetatud kooki maitstes, ajasime aga juttu Väike-Maarja vallavolikogu spordi-kultuuri- ja külaelukomisjoni aseesimehe Siret Stoltseniga. Vestlusteemadeks olid valla käekäik pärast haldusreformi, maaelu raskused, võimalused nendest jagu saada ja külakogukonda tugevdada.
Millistele teemadele spordi-kultuuri- ja külaelukomisjon praegu ennekõike keskendub?
Haldusreformi käigus liitus seni Väike-Maarja vallaga Rakke vald. Nüüd tutvumegi selle piirkonna tegemistega. Oleme seal korraldanud väljasõiduistungeid ning tutvunud objektiga, mis pakuvad huvi meie komisjonile. Rakke kant on näiteks spordielus kuulus jalgrattasõidu poolest. Üldiselt tundub, et valla erinevad paikkonnad sulavad hästi kokku. Ka volikogu komisjonid moodustati nii, et sinna kuulub nii Väike-Maarja kui ka endise Rakke valla inimesi. Nii saab koostöö paremaks muuta.
Mõistagi tegeleme valdkondadega, mis on olulised Väike-Maarja vallale tervikuna. Komisjoni koosolekud toimuvad erinevates paikades. Oleme näiteks koos olnud Väike-Maarja vastvalminud tervisekeskuses.
Möödunud laupäeval osalesite pidulikul sündmusel Väike-Maarja keskväljaku avatseremoonial. Väljaku sümboliks on siitkandist võrsunud maadleja Georg Lurichi kuju. Küllap tõstavad needki väärtused ja vaatamisväärsused valla mainet ja vallarahva enesehinnangut.
Kõige huvitavam oleks ehk kuulda hinnanguid neilt, kes tulevad Väike-Maarjasse ja selle ümbrusesse kaugemalt, kas siis turistina või külla sugulasele, sõbrale, tuttavale.
„Oh Eestimaa, oo sünnimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka“ – lauldakse tuntud laulus, mille on loonud arstiteadlane ja toitumisspetsialist Mihkel Zilmer. Kuidas elavad selle laulu kontekstis Väike-Maarja valla külad?
Külaelu käekäik oleneb kohalikest elanikest, nende kogukonnatundest. Meie kandis on rahvas agaralt kaasa löödud Teeme Ära talgutel, mille eestvedajaks olen talgujuhina olnud. Ka istepingid, mis paistavad siit Kiltsi rahvamaja aknast on talguliste tehtud. Alati oleme teinud talgutel ka korrastustöid, hoolitsenud heakorra eest, värvinud Kiltsi bussijaama. Ühelt poolt kipub ka külaelu hääbuma. Suleti postkontor, samuti kauplus, aga kaubabuss siiski käib. Alla ei tohi anda. Mitmetel aitab toime tulla kodune aia- ja põllupidamine. Püüame külakeskkonda hoida ja ka uusi elanikke juurde meelitada. Kui mõni maja müügiks, siis püüame ikka infot levitada.
Külakeskuses on rahvamaja, mille saali uue põranda paigaldamise korraldas Edgar Savisaar kui ta töötas Tallinna linnapeana. Rahvamajas korraldatakse kogukondlikke ja perekondlikke koosviibimisi, tegutseb memmede tantsurühm, kus tantsijaid nii Kiltsist kui ka kaugemalt. Ajalooteemalisi näitusi on Kiltsi rahvamajas koostanud koduloolane Madis Michelson. Praegu on näitus Kiltsi ajaloost vaadata Väike-Maarja muuseumis.
Võib öelda, et külaelu on väga heal tasemel Väike-Maarja vallas tervikuna. Igas külas on oma eestvedajad. Inimesed soovivad maaellu ikka oma panuse anda. Tegelikult on maal hea elada. Hea rongiliiklus Tallinna–Tartu raudteel võimaldab mõnelgi ka kaugemates paikades tööl käia.
Väike-Maarja vallas on aastateks 2017-2021 koalitsioonileppe sõlminud Reformierakond, Valimisliit Meie Pandivere, Keskerakond ja Isamaa. Kuivõrd tasakaalus on erakondlikud huvid ja üksmeel omavalitsuse arendamisel?
Erakondlikud huvid ja suur poliitika jääb maapiirkondades paljuski tahaplaanile. Prioriteediks on ennekõike kohalikud asjad. Praegust üle-eestilist poliitikat võib aga kiita. Keskerakonnal on tarkust ja energiat jätkata koalitsiooni eestvedajana ka pärast järgmisi Riigikogu valimisi.
Kuidas ise kohalikku poliitikasse jõudsite?
Ettepaneku tegi mulle aga Siret Kotka-Repinski. Ta tegi mulle ettepaneku kandideerida Väike-Maarja vallavolikogusse. Algul suhtusin toonis: mis nüüd mina… Soov Kiltsit edasi arendada motiveeris mind aga nõusolekut andma. Mõtlesin, et ega valimistel osalemine mul tükki küljest võtta. Nüüd on mind Keskerakonna valimisnimekirjas kolmandat korda Väike-Maarja vallavolikogusse valitud.
Millist seadust oleks teie arvates vaja kogu Eesti huvides?
Reguleerimist vajaks perepoliitika. Ehk kaaluda lastetusmaksu kehtestamist tervetele naistele ja meestele alates 30. eluaastast. Kel oma lapsi pole, võiks rahaliselt panustada laste heaolusse kogu ühiskonda silmas pidades.
Kas kuuludes spordikomisjoni ka ise sporti harrastate?
Püüan ikka paar korda nädalas Väike-Maarja spordihoones aeroobikatrennis käia. Tänu Georg Lurichi mainele on meie vallas populaarsed ka maadlus, samuti harrastatakse korvpalli.
Olete õpetajaks Kiltsi Põhikoolis ja üheks märgusõnaks sobib teie kohta keelekümblus?
Ma olen vene keele õpetaja. Vao tugikeskuses elavatele pagulasperede (Gruusiast, Ukrainast, Albaaniast, Süüriast) lastele õpetan aga eesti keelt. Kõik nad õpivad eesti keelt suure huviga.
Vene keele õpetajana meeldib mul ka Venemaal reisida. Paar aastat tagasi rentisime bussi ja sõitsime ekskursioonile läbi Novgorodi Peterburini. Nüüd juuli lõpus viibisin aga Peterburis Vassili saarel kuulsale meresõitjale Adam Johann von Krusensternile pühendatud prospekti avamisel.
Jaan Lukas
1) Mitte Kitsi, vaid Kiltsi.
2) Aga kuhu on jäänud Siret? Mis sest, et ta päris Väike-Maarjast polnud.
3) Rakke vald EI LIITUNUD Väike-Maarja vallaga, ta LIIDETI sunniviisiliselt.
4) See on tõesti kena, kui Tallinna linnapea käib põrandaid panemas kuskil Kiltsis või Kukepeal. Ju see oli tema kui muu asula pea kohus.
5) Et Kiltsi välja suretatakse, on olnud aastatega selgelt näha. Ainus lahend oleks anda võimalus luua Kiltsi vald. Rahvas otsustaks ise, milliste õigustega ja tasuga vallavanem paika panna ja kes elu korraldama hakkab. Vallaelanike raha ei läheks enam välja, sest pool tarbimismaksust tuleks tagasi oma valla eelarvesse. Kuid kuna meil võimutsevad tiblad, siis suure ja totra ehitamise vaimus mingit isetegevust ei lubata.
6) Vallale ei anna lootust mingite ärastajate ja ahnitsejate kampade kokkulepe, vaid rahvas peab ise saama õiguse hääletada oma elukorralduse üle. Nagu ka valla ilmet muutvate kavandite üle. Kas see ehitada ja kuhu, või see lammutada.
7) Siret on veel üks ajuvaba lastetusmaksu kehtestaja. See näitab millisele tasemele ta areng on pidama jäänud.
8) Kahju, et Siret reisib ainult bussiga. Liiguks ta rattal läbi Venemaa külade (näiteks Pihkvast Staraja Russani või püüaks otse sõita Puškinskije Gorõst mööda kunagist raudteed Ostrovisse), siis ta näeks kuidas külad on välja surnud, toiduauto käib vaid 2 korda kuus ja ükski vanamutt (vanamehed on surnud) ei jõua enam surnuaiale oma lähedasigi mälestama, sest pole, millega sõita. Moskvas ja Kuldse ringi linnades on kirikud üles vuntsitud (et turistid tooks RAHA!), kuid neis külades pole peale varemete midagi.
9) Vao on meie häbi. Oli põhimõtteliselt vale otsus mutukad Jaamakülast sinna. Aga kliki mugavus oli tähtsam kui mutukate tagasitoimetamine koju.