Narva linna ja selle potentsiaali on sel aastal eriti rohkelt märgatud, ka Vabariigi Valitsuse tasemel, ütles peaminister Jüri Ratas esinedes ettekandega III Omavalitsuspäeval Narva kultuurikeskuses Rugodiv.
„Minu meelest on jumet ideel muuta Narva 21. sajandi noortekeskseks piirilinnaks. Igati tervitatav on seejuures Narva ambitsioon pürgida Euroopa kultuuripealinnaks 2024. aastal,“ lausus peaminister. „Ideele noortekesksest Narvast on oma õla alla pannud ka Vabariigi Valitsus, kes on toetanud Narva Vaba Lava teatrikeskuse ehitamist ja Sisekaitseakadeemia Narva õppehoone rajamist. Septembris kinnitas valitsus põhikooli õppehoonete investeeringute kava, mille raames valmib Narva Kesklinna Põhikooli uus õppehoone,“ lisas ta.
Ratas avaldas lootust, et tänavu riikliku tähtpäevana kehtestatud omavalitsuspäev, mida tähistatakse 1. oktoobril, toob omavalitsuslikku mõtteviisi ja tegevust inimestele lähemale. Peaministri sõnul pani haldusreform kohalikule võimule ja riigile suurema vastutuse teha viljakat koostööd inimeste heaolu nimel. „Hästi toimiv partnerlus ei tähenda üksnes seda, et omavalitsusel on head suhted riigiga ja vastupidi. Nii riik, omavalitsus kui kogukond peavad vaeva nägema, et väikestest kohtadest ei kostuks meieni muredest vaevatud hääl, ning omavalitsuste liitmise ja ümberorganiseerimise lainetes ei tekiks uusi ääremaid,“ rõhutas ta.
Koostööst riigi ja omavalitsuse vahel ettevõtluse toetamiseks ning noortekeskse Ida-Virumaa loomise heaks räägiti ka teistel peaministri kohtumistel, mis toimusid täna nii Narvas, Kohtla-Järvel kui Jõhvis. Kokkusaamistel kohalike ettevõtjatega toonitas Ratas, et juulis käivitatud Ida-Virumaa programm, mille järgmise aasta eelarveks on ligi 5 miljonit eurot, on alles esimene väike samm piirkonna aktiivsema toetamise protsessis. „Ida-Virumaa annab Eestile rohkem ressursse, kui tagasi saab. See proportsioon peab tulevikus muutuma,“ sõnas Ratas.
Hommikul tutvus peaminister Tallinna Tehnika Ülikooli Virumaa Kolledži laboritega ning arutas tudengitega tehisintellekti teemadel ja Euroopa Liidu tuleviku üle. Seejärel toimus tal kohtumine OÜ Järve Biopuhastus juhtkonnaga. Koos otsiti lahendust probleemile, kuidas vähendada puhastuskompleksi mõju keskkonnale ja õhukvaliteedile. Kõlarite eksportööri AUDES esindajatega tuli jutuks riigi toetus robotiseerimisele, ekspordi väljakutsed, mis seisavad ees seoses Brexitiga ning küsimus, kuidas meelitada Ida-Virumaale rohkem noorte spetsialistide peresid.
Pärastlõunal sai peaminister kokku Jõhvi vallajuhtide ja rahvaga ning tutvus linnapargi ja jalgpallistaadioni arendusplaaniga. Päeva lõpus toimuvad tal kohtumised Kohtla-Järve elanike ning kohalike võimuesindajatega, samuti saab peaminister ülevaate Aidu veespordikeskuse tulevikuplaanidest.
Kesknädal.ee
“Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse. ”
Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett : http : / / m. stins. biz / auto/