Elmar-Johannes Truu, Keskerakonna Seenioride Kogu esimees
Peaaegu alati, kui koos on pensioniikka jõudnud inimesed, tulevad muude igapäevajuttude kõrval arutluse alla küsimused, mis seotud igapäevase toimetulekuga.
Loomulikult on arutlusteemaks nr 1 pensionid – see, kuidas kehvapoolse pensioniga inimväärselt toime tulla. Pensioniikka jõudnud jagavad omavahel kogemusi, kuidas pärast maksude maksmist, elamispinnakulude tasumist ja vajalike arstirohtude ostmist jääks veel midagi üle igapäevase toidukorvi jaoks, kultuuri- ja huvitegevuseks ning, kui vähegi võimalik, ka lastelaste rõõmustamiseks.
See on pensionäridel sama loomulik arutlusteema nagu noorematel inimestel sissetuleku suurus, sest eks neistki igaüks näe vaeva selle nimel, et oleks huvitav ja paremini tasustatud töökoht ning ehk ka lisateenistusvõimalus.
Enamikul eakatest on siiski vaid üks sissetulek – kord kuus laekuv pension. Küsimus on, kuidas selle piskuga toime tulla, et elada ja vananeda väärikana, olla hea vanaema või vanaisa. Teatud kadedusega jälgivad Eesti pensionärid seda, millised võimalused on reisimiseks, siinsetes SPA-des puhkamiseks või muudeks toimetamisteks näiteks eakaaslastel Soomest ja Rootsist. Jah, pensionid on seal tõesti 4–5 korda suuremad ja kuna palgadki on olnud neil tunduvalt paremad kui meil, siis on vanaduspäevadeks soetatud korralikud kodud ja pangakontolgi leidub kena varu.
Pensionid peavad tõusma
Ka Eesti andis oma panuse, et Kreeka väljuks kriisist ajal, mil meil keskmine pension oli 300 eurot ja Kreekas 1600 eurot. Möödunud aastal andis Kreeka valitsus 830 eurot pensionitoetust neile, kelle pension oli alla 850 euro! Siinkohal võib tuua veel palju näiteid sellest, kuidas elavad teiste riikide pensionärid, ja rõõmustada, et neil hästi läheb. Kuid see ei too meie eakale leiba lauale ega küta tema tuba soojaks.
Taas oleme juba 27 aastat iseseisev riik, rohkem kui tosin aastat Euroopa Liidu liikmesriik, aga nagu Eurostati andmed näitavad, elavad üle 40% meie pensionäridest suhtelises vaesuses. Kuid Euroopa Liidu keskmine sel alal on vaid 13%! Kõige rohkem leidub niisuguseid Eestis naiste hulgas: üle 65-aastastest üksielavatest naistest on iga teine suhtelises vaesuses.
Ja kuigi alates möödunud aastast saavad viletsama pensioniga üksielavad pensionärid ühekordset toetust 115 eurot, on selge vajadus, et sisse seataks lesepension, mis tagab lesele teatud osa lahkunud abikaasa pensionist. Sest on olnud just naised mehe kõrval need, kes on hoolitsenud selle eest, et abikaasa saaks rohkem pühenduda oma tööle – naiste osaks jäi laste ja kodu eest hoolitsemine. Kuna Eesti meeste eluiga on üks lühemaid EL-is, peavad leskprouad aastaid elama ilma abikaasa materiaalse ja vaimse toeta.
Eriti raskes rahalises seisus on need, kes saavad kas töövõimetus- või toitjakaotuspensioni. Et kuidagigi ots-otsaga toime tulla, on paljud oma elutöö ära teinud inimesed sunnitud teenitud puhkuse asemel jätkama töötamist. Eurostati andmeil ongi Eestis töölkäivaid pensionäre kõige rohkem, võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega! Kuid me ei tohi unustada, et need inimesed on oma elutöö juba teinud, kaasa aidates meie riigi ja meie kõigi heaolu tõstmisele. Nüüd on ühiskonna kohus seda tööd väärtustada suurema pensioniga ja igakülgselt kindlustatud sotsiaalse toimetulekuga, et inimene saaks vanaduspõlve väärikalt veeta!
Enamik pensionäridest mõistab, et iseseisvuse taastanud Eesti Vabariik on veel noor ega ole nii rikas, et maksta samaväärseid pensione kui enamarenenud Euroopa riigid. Kuid arvestades seda, et meie toidulaud on peaaegu sama kulukas kui rikastes riikides, neist maha ei jää ka aktsiisid ja maksukoorem tervikuna, rääkimata kulutustest ravimitele, siis on tagumine aeg märgatavalt suurendada pensione. Seepärast toetavadki Eesti pensionärid üksmeelselt Keskerakonna poolt välja pakutud mõtet erakorraliselt tõsta pensione 100 euro võrra!
Meditsiini täiendav rahastamine
Prantsuse filosoof Beuve on öelnud: „Vananemine pole küll meeldiv, kuid ta on ainuke vahend, mis on välja mõeldud selleks, et kaua elada.” Kes meist ei tahaks elada kauem, et näha meie riigi arengut, kuid esmajoones ikka seda, kuidas kulgeb elutee meie lastel ja lastelastel? Selleks on hea pensioni kõrval vaja ka head tervist. Eesti kulutab täna tervishoiule 6% SKT-st; samal ajal on EL-i keskmine 9,5% ja USA-s näiteks 12%.
Selge vajadus on meditsiini täiendavalt rahastada. Seda tunnetavad kõige paremini just eakad, kes on sunnitud kuid ootama ravijärjekordades. Ravimid on kallid, ja midagi pole parata – aastad vaid suurendavad nende ravimite hulka, mida seenioridel tuleb tarvitada. Seepärast on Eesti pensioniealised inimesed väga tänulikud valitsusele selle eest, et sisse viidi täiendav ravimihüvitis, mis on ravimikulutuste 100–300 eurot puhul 50% ja üle 300-euroste kulutuste puhul 90%.
Hambaravi on väga kallis; seda teavad igas vanuses inimesed. Üle 63-aastastel on teatavasti proteesihüvitis 260 eurot. Pensioniikka jõudnud ei kuluta iga kolme aasta tagant seda raha proteeside remondiks, küll aga oleks neil vaja vahendeid veel olemas olevate hammaste ravimiseks. Seepärast ongi ettepanek, et proteesihüvitist saaks vajadusel kasutada hammaste ravimiseks. See oleks suureks toeks kõhna rahakotiga eakale inimesele.
Juba tuntavaks toeks on pensionäridel olnud käesoleval aastal kehtestatud tulumaksuvaba miinimumi tõus 500 euroni ja tasuta bussisõit maakonnaliinidel. Selle eest valitsusele suur tänu! Kuid leiame, et pika elutööga välja teenitud pension peaks pensionäril, kes majanduslikel põhjustel tööl käib, olema täna tulumaksuvaba.
Kallid hooldekodukohad
on teema, mille üle murravad pead mitte ainult eakad, vaid ka nende lapsed ja lähedased. Täna on nii hoolduse pakkumine seda vajavatele inimestele kui ka erinevate hooldusteenuste eest tasumine suurel määral pandud pereliikmete õlgadele. Hooldekodukoht on kallis ja on selge, et selle eest maksmiseks ei piisa hooldusabi vajava eaka pensionist. Selleks peavad väga ulatuslikke materiaalseid ja ajalisi kulutusi tegema tema lähedased, kel endil sageli napib nii raha kui ka aega.
Hooldekodukohad on tänases Eestis üle mõistuse kallid ning seepärast peavad riik ja kohalik omavalitsus inimestele appi tulema. Eakad eelistaks veeta oma vanaduspäevad senises armsas kodus. Kuid kuna nad vajavad iseseisvaks toimetulekuks abi ja tuge, siis oleks tarvis laiendada ja tunduvalt parandada teenuseid, mis seda võimaldavad. Seepärast on suur vajadus koduhoolduse ja koduõendusteenuste kättesaadavuse parandamise järele igas Eestimaal nurgas. Maakonnakeskustes ja linnades aga on vaja ehitada soodsad teenuskodud, seenioridemajad ja nüüdisaegsed sotsiaalkeskused, sest paljudel üksielavatel pensionäridel on suur vajadus suhelda eakaaslastega ning osaleda ühiskondlikus elus.
Tuletan siinkohal poliitikuile ja sotsiaaltöötajaile meelde, et Statistikaameti andmetel oli 2017. a. Eestis üle 100 000 üksielava 65-aastase ja vanema eaka inimese ning nende arv kasvab aastast aastasse!
Lõpetuseks tsiteerin president F. D. Roosevelti, kes ILO konverentsil 1941 ütles: „Rahvusvahelistes, nii nagu ka rahvuslikes asjades, ei saa majandusedu olla eesmärk omaette. See on pelgalt vahend sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks.”
Meil kirjutatakse ja räägitakse täna palju Eesti majandusedust – pensionieas inimesed loodavad, et see majandusedu jõuaks sotsiaalse kindlustunde näol ka nendeni. Pensionärid väärivad, et neid mõistetaks ja toetataks senisest tunduvalt paremini.
lõpetada selline kerjamise põhimete “andke meile rohkem”. Vaja on kindlat süsteemi, mis käiks ajaga kaasas. Selleks on kindel osa eelarvest abirahadeks. 40% eelarvest tagaks juba praegu pinsi 600€ kuus, samuti saaks lapsed earühmas 0…5 330€ kuus. Aga valitsused ei taha taolisest ettepanekust kuuldagi. Sest variseks nende lüpsmissüsteem, mis toodab neile rahva arvel liigset raha, et seda pärast altkäemaksudena vastavalt hädakisale laiali jagada. Siis lüüakse endale vastu rindu, et “meie tegime!”.
Kui aga anda kohe töötajale tema väärtus otse kätte, siis oleks meie keskmine palk kohe 2 korda suurem ja pinss samuti, sest sama suhe säiliks. Seega saaks surmaeelikud siis 1200€ kuus. Kuid Elmarile see millegipärast ei meeldi, sest süsteemi korral ei saaks ka tema sõna võtta ega näidata kui hea ta on ja kuidas muretseb teiste surmaeelikute eest. Mees oleks nagu koolis käinud aga senine õppimine on maha jooksnud, sest mees ei oska arvestada.
mis abirahadest siin räägitakse vahetpidamata. 40% eelarvest abistamiseks? Pensione makstakse sotsmaksudest ja sellestki tuleb puudu kuna maksumaksjad hääletasid jalgadega. Nüüd arvab siin üks kodanik juba mitmeid kordi järjest, et täna peaks siis miinumpalka teeniv inimene abistama pensionäre et pension tõuseks vähemalt 600 eurini. Mille eest me siis riigi põhiteenuseid üleval peaksime kui sa nõuad 40% endale? Kas sa ei leia et teed liiga väga paljudele töötegijatele, kes näevad vaid und isegi 1000 eurosest palgast. Mina ei tea kust see keskmine küll võetakse, aga tegelikkus on hoopis midagi muud. Vastuse sellele peaks saama, kui palju on siis neid kes seda 64 eur saavad ja minu meelest puudutab see 80% inimestest. Kas tõesti on see 20% nii kõrgepalgalised, et ajavad terve eesti keskmise nii ülesse.
Kuidas saab ajada sellist iba, et muudkui võtame suure osa riigieelarvest(40%) ja jagame selle lihtsalt laiali sest keegi soovib nii. Ma ei ole üldse vastu et pensione tõstetaks, sest kogu see jama oleks olemata kui poleks kunagi nii nõmedat pensionisüsteemi loodud, kus iga töötatud aasta eest ei saagi pensioniaastat kirja.
See rohkem vana jama silumine, millega Keskerakond üritab tegeleda. Aga üldse ei nõustu siinse arvamusavaldajaga, kes lihtsalt suvaliselt arvab et minule on nii palju vaja ja sina vaata ise kuidas hakkama saad. No kes see lõpuks loll on ja siia üldse jääb ja sotsmaksu maksma hakkab kui te üritate paadi nii kaldu ajada. Abivajajad saavad rohkem kui miinimumpalka teenivad inimesed. Kus siin loogika on?
pinssi ja igasugu toetusi hõlmavadki, see üldminetus.
Viga selles ongi, et meil on sotsmaksud, mis pole 1:1 vastavuses eelarvega. vaja aga oleks, sest eelarve kajastabki parimalt meie majanduslikku taset ja võimekust. Eelarve kasvab juba siis 5%, kui euro väärtusetustub 5%, seega pole tegemist mingi majanduskasvu ega edukusega, see on 0-seis.
Kui oskaksid arvutada, liida kokku kõib abirahadele minevad kulutused eelarves ja sa saadki 4 miljardit. Uut eelarvet pole ma veel näinud, kuid kui see kasvab 10%, siis on ka uues abirahasid 4,4 miljardit.
Unusta need pisikesed 60-eurosed altkäemaksud ära, valitsema peab ühtne süsteem.
Kui viitsiksid arvutada, siis saaksid ka ise keskmiseks palgaks OTSE KÄTTE 2500€ kuus ja pinsiks 600€ kuus. Praegu ju võetakse teenitust üle poole kaudselt ära riigikassasse, et siis sealt rikkuse loojatele almust jagada. Kui kõik need maksudena äraröövitavad rahahulgad inimesele kätte anda, siis tulebki palk 2500€ ehk siis kattuks ka must ja puhas palk 100%. Kuid sina vist selelst aru ei saa.
Aga miks ei ole Edgarile omistatud teenelise rahvakunstnik-pensionäri aunimetust?
Ühtse Venemaa koostöökangelase aunimetust samuti. Täiesti arusaamatu, et kõik esitajad on kadunud.