Kuigi Lätis nädalavahetusel toimunud parlamendivalimised võitis taas nende populaarseim erakond Koosmeel, saades 100 kohalises Seimis 23 kohta, ollakse lõunanaabrite juures koosmeelest kaugel.
Koosmeele kõrval pääses Seimi veel kuus parteid ning enamik neist välistab koostöö Koosmeelega. Samas valmistatakse avalikkuse ees taas ette pinnast, et valijate eelistuse saanud parteid ei peagi riiki valitsema.
Nimelt ei sobivat praeguse Läti eliidi ja peavoolumeedia silmis Koosmeel eesotsas oma liidri Nils Ušakovsiga riiki juhtima. Ikka kostavad need vanad jutud, et Riia linnapea juhitav partei on liiga venemeelne ning vasakpoolne. Ei aidanud ka koostöölepingu lõpetamine Ühtse Venemaaga ning tuntud lätlaste astumine parteisse. Ušakovs ise rõhutas kohe pärast valimisi, et tema erakonnata stabiilset valitsust kokku panna ei saa. „Teistlaadi koalitsioon koosneks võõravihkajatest ja homoõiguste toetajatest. Selline saaks püsida vaid kaks või kolm nädalat,“ ütles ta.
Tänu endiste võimumeeste Koosmeele-vastasusele ning üleüldisele rahulolematusele sai seekordsetel valimistel teise tulemuse (16 kohta) uus parempopulistlik partei KPV LV, mida veab endine näitleja ja korruptsioonis kahtlustatud Artuss Kaiminš. Kuigi ta ei ole otseselt välistanud koostööd Koosmeelega, ei piisa neist kahest valitsuskoalitsiooni moodustamiseks.
Kolmanda tulemuse saanud Uus Konservatiivne Partei sai samuti 16 mandaati. Nagu nimigi ütleb, on tegemist uue parteiga, kuid nagu enamiku teistegi „uute“ puhul annavad selleski tooni endised võimu juures olijad.
Ka neljanda tulemuse saanud liberaalne partei „Arengu poolt!“ on uus, kuid samuti vanade tegijatega, eesotsas Europarlamendi saadik Artis Pabriks. Teda nähakse ka ühena neist, kes Koostööd välistavalt püüavad uut koalitsiooni kokku saada.
Läti president Raimonds Vējonis, kelle poole praeguses segases olukorras üha rohkem vaadatakse, on oma avalduses paika pannud vaid üldised printsiibid: stabiilne valitsus ning senise julgeoleku- ja välispoliitikajoone hoidmine. Valitsusjuhi kandidaadi nime käib ta välja alles pärast seda, kui parteid on omavahel kokkuleppe saavutanud. See on aga praegu raskem kui kunagi varem.