Seda kinnitas 9. septembril, vanavanemate päeval toimunu.
Kõigepealt avati fotonäitus “Mis on kodu, kus on kodu“. Eelmisel aastal sai avalöögi MTÜ Igale Lapsele Pere heategevuslik fotoprojekt. Fotograaf Maria Kruusenvald kajastab sünnipere kaotanud laste uut võimalust – kasvamist uutes peredes. Iga pildi taustal on mõni Eestimaa pere, kes kasvatab vanemlikust hoolest ilma jäänud lapsi. Näituse avamisel oli kohal MTÜ eestvedaja Jane Snaith, kelle sõnul on neid lapsi, kes ilma koduta ja seepärast peavad kasvama lastekodus, üle tuhande.
Kõnesoleva fotoprojekti kaudu näidatakse, mida tähendavad lapsele kodu ja perekond. Lapse arenguks on vaja turvatunnet ning perekonnas on võimalik traumast ja hülgamisest taastuda.
Ühiskonnas on käes aeg, mil peame küsima: kuidas praeguses maailmas kogukonda üles ehitame? Kuidas toetada lapsi ja peresuhteid arenevate tehnoloogiatega maailmas? Kuidas luua maailma, mis tugevdab kontakte teiste inimestega, mitte ei ignoreeri ega lõhu neid? Need küsimused vajavad pidevat lahendamist. Öeldakse, et tugevas kogukonnas on hea elada, sest siin on palju mõtteainet igale perele, koolile ja vallale.
Päev jätkus „Mahva ja Lonni lugudega“ – kaks eakamat prouat kajastasid meie elu sellisena nagu see just on. Etendust – lavastaja Virko Annus, teksti autor Peep Pedmanson – oli jälgimas ligi 80 huvilist. Teravkeelsed tegelaskujud olevat alustanud elukajastusi 2015. aasta kodukandipäeval. Loreida ehk Lonni on pärit Lõuna-Eestist ja Mahvaldat kehastab Vigalast pärit Astrid Hallik. Pajatamisi jätkus kaheks vaatuseks. Elulistele etteastetele elati innukalt kaasa.
See oli tõesti tore kogukonnapäev; huvilisi oli tulnud kaugemaltki.
Jaan Viska Vigalast