Virgo Kruve
Eesti majandusel läheb numbriliste näitajate järgi hästi, aga meedias leidub kriisi eest hoiatajaid. Probleeme nähakse kinnisvarahinnas, välismaistes börsides või pensionifondides.
Homme õhtul esilinastub ETV kanalil seriaali „Pank” esimene osa. Seda näidati väikesele vaatajatehulgale 10. oktoobril Apollo kinos. Sündmused toimuvad umbes 20 aasta tagusel ajal, kui inimesed said teada, et palgatöö asemel on kiire rikastumine võimalik ENSV varasid erastades ja Tallinna börsil aktsiaid ostes. Seriaali tutvustuses on laused: „Me võtame oma miljonid. /…/ Sina pead need aktsiad ära tooma.”
Tookord oli Eestis umbes 40 registreeritud panka, kus võis töötada peategelane Toomas, kes teeb peadpööritavat karjääri, rühib läbi majanduskriisi ja kogeb inimsuhteid murendavat tööpinget.
Väikeaktsionäril olid 20 aastat tagasi head ajad, sest spekuleerimine Tallinna börsil tõusvate aktsiatega oli hasartitekitav. Indeks TALSE oli võlusõna, mille tõusu lõppu keegi ei ennustanud. Juulis 1998 olid Tallinna börsi põhinimekirjas järgmised aktsiad: Hansapank, Forekspank, Hoiupank, Ühispank, Tallinna Pank, Baltika, Farmaatsiatehas, Eesti Näitused, EMV, Merko Ehitus, Norma, Kaubamaja ja EN märkimistõend. Lisanimekirjas olid EVEA pank, ASA Kindlustus, ESS, ESTIKO, Fakto, Harju Elekter, Klementi, Leks Kindlustus, Pennu, Reval HG, Saku Õlletehas, Viisnurk, Hansa EIF. Vabaturul olid erastamise väärtpaberid (EVP), Külmhoone ja Viru Rand.
Uue kriisi saabumise eest on hoiatatud liiga kõrgele tõusnud kinnisvarahindade tõttu, kui lähiriike (Rootsi, Norra, Soome) tabada võivast hinnalangusest. Majandusleht „Äripäev” on kriisi ootel juba septembrist, kui möödus 10 aastat USA investeerimispanga Lehman Brothers pankrotistumisest. Pärast seda ei lastud enam panku põhja, vaid need riigistati või päästeti läbi keskpankade laenude. Erandiks oli Island, mille panku riik ise päästa ei suutnud.
„Äripäeva“ lugejad said 11. septembril teada maailma suurima riskifondi rajajalt Ray Daliolt, et majandustsükkel kestab veel kaks aastat. 4. oktoobril toimunud Äriplaani konverentsi tutvustati pealkirja all „Millal tuleb majanduskriis?”. Kui börsid viimaks langesid 10. oktoobrist, siis nimetati see hinnakorrektuuriks. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor kirjutas 12. oktoobril, et „räägitakse ka siin aina enam „kõrbelõhnast” majanduses” ja „kriisieelse aja hõngu võib enim leida tööturult ja kinnisvarasektorist”. Lõpetas siiski optimistlikult: „Kui majandus langusse pöördub, elame kriisi veidi leebemalt üle, kui eelmisel korral.”
12. oktoobril oli Vikerraadio saade „Uudis+” samuti kriisiteemal. Saatejuht Arp Müller ootas kuulajaid kaasa mõtlema teemal „Kas teie olete valmistunud järgmise majanduslanguse saabumiseks?”. Lisas kohe alguses: „Kohe ütlen ära, et ma ei taha mingit paanikat õhutada. See, mis börsidel eile ja täna on toimunud, ei pea sugugi tähendama, et mingi uus kriis on alanud ja me peaksime hakkama halama. See on ju ikkagi teada, et ühel hetkel see languse faas jälle kätte tuleb.” Samas saates oli ka Hardo Pajula kommentaar pealkirjaga „Ragisev raam”. „Kui valitsus ütleb meile, et tarbige, nagu oleks käes viimnepäev, ja manitseb samal ajal meid kokkuhoidlikult tuleviku tarbeks raha kõrvale panema, siis on nende ettekirjutuste üheaegne täitmine mõnevõrra problemaatiline. /…/ Partei- ja majandusaktiiv tunneb, et rahvas muutub närviliseks ja muutub ise veel närvilisemaks.”
Suurimad börsikriisid on minevikus toimunud just oktoobris ja nendest rääkimine on õigustatud. Suur Depressioon algas börsilangusega neljapäeval, 24. oktoobril 1929 ja kestis umbes 12 aastat. Teine suur krahh toimus 19. oktoobril 1987 ja selle süüd nähti arvutites, mis hinnalanguse toimumisel hakkasid võimendama aktsiate müümist.
Eesti senised kriisid olid alanud välisriikidest. 20 aasta tagune börsikriis sai alguse Kagu-Aasia aktsialangusest (juuli 1997; Tai ja Malaisia) ning levis läbi Venemaa börsi ja rubla devalveerimise ka Eestisse. 10 aasta tagune kinnisvaramull sai alguse Rootsi ja Taani pankade laenurallist, kui Hansapanga reklaamis sai diivanist naftat puurida.
Eesti majandusel läheb 2018. aastal hästi, sest majanduskasv on korralik, kinnisvaramulli ega laenurallit ei ole aga rahvusvahelisel aktsiabörsil toimuv on risk, millega tuleb arvestada.